Tänavused auklikud külavaheteed ehmatavad isegi kogenud teemeistrit

Mõnes kohas on kruusatee auke sedavõrd täis, et isegi teepervest lisa võttes ei õnnestu neist mööda loovida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Auk on augus kinni. Auto hüppab ühest lohust teise, ukerdab vaevaliselt edasi ja prantsatab mõnes järsemas kohas vastu maad nii kõvasti, et sõitjate hambad plaksatavad kokku. Vaata et keel vahele ei jää!

Teehöövlit pole auklikule külavaheteele oodata enne, kui pinnas on enam-vähem kuivanud. «Inimene ei pea selle kutsumiseks ise helistama. On selge, et höövel hakkab käima siis, kui 70—80 protsenti teedest on kuivad,» ütles Kolga-Jaani vallavanem Kalevi Kaur. Möödunud nädalal tuli alevikus tema jutu järgi uuesti välja kutsuda hoopis lumelükkajad.

Teehöövel ootab kuiva  

Palju pole teehöövleid Viljandimaal küll veel näha olnud, aga Tarvastu valla kruusateedel käis üks juba ülemöödunud nädalal.

«Õnneks jõudis ta ära teha ainult väikese osa,» ütles Tarvastu valla majandusnõunik Rein Anton. Taas maha sadanud lumi muutis sahkamise tema sõnutsi mõttetuks. «Tee on märg. Kuivatavat tuult pole. Nüüd on hööveldatud lõik päris porine,» tõdes ta ja lisas, et seda ringi peab masin kindlasti minema üle tegema.

«Vara veel,» ütles ka Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo. Sealkandis pole esialgu mõeldud teehöövlit välja ajada.

Suure-Jaani valla majandusosakonna juhataja Are Aua seevastu andis lootust, et kui ilm natukegi paraneb, hakatakse hullemaid lõike kohe hööveldama.

«Jumal tänatud, et me seni peale pole läinud,» tähendas ka Kalevi Kaur. «Maha tulnud lumi keeraks tee jälle nahka.»

Teetöid võivad elanikud niisiis oodata päris kevade saabudes. Höövel käib oma rada pidi ja inimestel pole enamasti vaja end meelde tuletada. «See on nagu lumetõrje. Masin läheb igale poole ja inimene helistab alles siis, kui mingi tee on kogemata ära ununenud. Tavaliselt seda ei juhtu,» kõneles Are Aua. «Juhil on ju kaart ees ja ta sõidab selle järgi.»
Ka Kolga-Jaani vallas on koostatud graafik, mis näeb ette sahata teid kaks korda aastas: kevadel pärast kuivamist ja sügisel.

«Rohkem lihtsalt ei saa kruusateede hööveldamisele kulutada. Teinekord tuleb mõnda kohta remontida ja raha ongi läbi,» nentis Kalevi Kaur.

«Kõpu valla teedel käib höövel hoolduskava järgi, aga mitte kindlatel päevadel, vaid sõltuvalt vajadusest,» tähendas Tõnu Kiviloo. Sealkandis on ka inimesed teada andnud, kui nende juurde viiv vallatee on väga auklik.

Karksi vallas teedega tegelevale spetsialistile projektijuht Dmitri Oravale on samuti saadetud elektronkirju ja tehtud telefonikõnesid, et hädasti oleks tarvis höövlit.

«Igasugune info on teretulnud. Kui kusagil on tee muutunud läbimatuks, tasub sellest muidugi teada anda. Tuleme esimesel võimalusel vaatama,» lubas ta.

Orav on juba käinud kruusateid kaemas ja tõdes, et need lähevad kevadel täitsa käest. Auke on tema jutu järgi palju.

Praegu pole projektijuhi sõnutsi mõtet liiva ja muda liigutada. «See ei anna mingit tulemust, vaid lõpeb sellega, et ükski inimene ei pääse enam läbi,» selgitas ta.

Olukord on hull

Are Aua ütles, et selle pika aja jooksul, mil tema on teedega tegelnud, pole olnud nii hullu olukorda kui praegu. «Auk on augus kinni ja märja ilmaga ei saa midagi teha,» lausus ta. «See, mis on välja sulanud, hööveldamisest paremaks ei lähe — ainult halvemaks.»

Aua arvates on seis nii kehv sellepärast, et õige lumega talv algas alles veebruaris. Enne seda oli maa sama hästi kui paljas, mistõttu kruusateed said kannatada juba sügisel ja läksid talvituma väga halvas seisukorras.

«Inimestest ja autodest on lausa kahju,» tõdes Aua. Tänavuseks teiseks hädaks pidas ta seda, et eelmisel kahel aastal kulus enamik raha lumelükkamisele ning remondi tarvis seda ei jätkunud. «Sügisel ei kannatanud mõnda kohta isegi hööveldada,» meenutas ta.

Kuigi möödunud talv nii lumerohke polnud, ei saa valdade teespetsialistid lubada, et nüüd läheb suvisele hooldele märksa rohkem raha. Siiski annavad nad lootust, et natuke enam võidakse seda eraldada külavaheteede lappimiseks.

Rein Antoni jutu järgi sõltub kõik sellest, kui pikaks venib märg ja külm kevad ning kui palju teed selle aja jooksul lagunevad. Ta ütles Tarvastu kandi olukorra praegu normaalse olevat, aga see võivat veel minna halvaks. Vallas on üle 200 kilomeetri teid, seetõttu ei välista Anton, et mõni külavahe on juba praegu väga auklik.

Kuu jooksul saab selgust

Karksi vallas on rahajagamises kõik alles lahtine. Dmitri Orav ütles, et nende tee-ehituse plaanidest saab rääkida mõne aja pärast.

«Kuu jooksul selgub, kas teeme Rahumäe peatänavat või parandame neid lõike, kus tee tahab paremat väljanägemist. Lume poolest oli talv meie suhtes armuline ja lubab sel aastal rohkem teeparandusse investeerida,» rääkis ta.

Orava sõnutsi läheb hulk raha Karksi-Nuia ja Karksi küla kanalisatsiooni renoveerimiseks. Igaüks tahaks, et linnapilt ja külateed muutuksid paremaks juba praegu, aga enne tuleb teada saada, kust kulgeb kanalisatsioon. «Muidu võib juhtuda, et parandame augud, ent siis tuleb firma peale ja lõhub tee uuesti ära, nii et meil on vaja teha topelttööd,» seletas ta.

Külainimestel ei peaks siiski olema hirmu, et nende tee jääb hoopis hööveldamata. «Niipea kui kevadilmad on pinnase kuivatanud, läheb teehöövel välja,» kinnitas Orav.

Ka Tarvastu vald jääb ootama püsivaid plusskraade. «Meie teeme igal kevadel teede ülevaatuse: sõidame paari inimesega kõik teed läbi ja valime välja enam kasutatavad piirkonnad. Need tehakse korda esimeses järjekorras, teised pingereast ja seisukorrast lähtudes,» selgitas Rein Anton. «Garanteeritud on, et igal aastal saavad hööveldatud kõik valla teed — sõltuvalt vajadusest ja kasutusest mõni üks kord, mõni aga kolm-neli korda.»