Kolga-Jaanis veeretati künkalt mune

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Munaveeretamisvõistlusel lõi kaasa paarkümmend inimest, kellest suure osa moodustasid lapsed.
Munaveeretamisvõistlusel lõi kaasa paarkümmend inimest, kellest suure osa moodustasid lapsed. Foto: Harry Andresson

Möödunud pühapäeval ehk esimesel ülestõusmispühal veeresid Kolga-Jaanis taas kord munad, sest munaveeretamise võistlus on muutunud seal kohalikuks traditsiooniks.

Kolga-Jaani Johannese koguduse eestvedamisel tänavu üheteistkümnendat korda asetleidnud mõõduvõtmine tõi kohalolnute hinnangul sedapuhku kokku ligikaudu 40 eri vanuses inimest, kellest umbes pooled Kolga-Jaani Koolimäel ka oma muna teele panid. Suurema osa võistlejatest moodustasid lapsed.

Võitjaks kuulutati kohaliku kooli esimese klassi õpilane Railo Liivak, kelle muna peatus umbes 30-meetrise veeremise järel. Lisaks aukirjale ja väikesele kingitusele anti Liivakule rändauhinnaks olev kullatud rist.

Koguduse õpetaja Peeter Parts pidas üritust igati kordaläinuks. «See oli päris meeleolukas,» ütles ta.

Partsi selgitust mööda muudab võistluse vaatemänguliseks asjaolu, et munade trajektoor on ettearvamatu. «Kunagi ei tea, kuhu ja kuidas need lähevad,» kõneles ta ning lisas, et üllataval kombel jäid vähemasti pooled veerema pandud munad terveks.

Pärast mõõduvõtmist ootas kõiki koguduse organiseeritud kõhutäide.

Munaveeretamise traditsioon algatati Kolga-Jaani koguduse eelmise hingekarjase Ants Toominga initsiatiivil. Peeter Partsi sõnul pole see aga sugugi uus, vaid vana Lõuna-Eesti mäng.

«Munaveeretamisvõistlust peetakse lastemänguks, aga tegelikult see seda ei ole. Traditsiooniliselt on see terve pere mäng, kus osalevad nii noored kui vanad,» rääkis Parts.

Tagasi üles