Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/6620405t1hb71a.jpg)
Kuigi kevad pole õieti saanud alata, on jälle käes suur suvi — suveaeg, mis määrab vööndiaja üürikese suve Eestis seitsme kuu pikkuseks.
Ajalehtede terviselehekülgedel ilmuvad õpetlikud artiklid, kuidas leevendada suveajale siirdumisega kaasnevaid terviserikkeid. Rootsis kasvas üleminekujärgsel nädalal südamerabandusjuhtude arv viis protsenti!
Hämmastav, et me valmistume alistunult justkui vääramatu looduskatastroofi, üleujutuse, tornaado või tuumatalve vastu.
Jutt, et kella keerates hoiame kokku energiat või kanname hoolt, et riikide vahel sujuksid transport ja kaubandus, on küll mõeldud pestud ajude tarbeks. Digiajastul, mil asju saab ajada nupule vajutades, ei mõjuta kellaaegade erinevus riikidevahelises töökorralduses suurt midagi.
Paraku on Euroopa Liidu liikmesriikide ministeeriumide ametnike ja Brüsseli bürokraatide armee lobitöö võimuteostajate tahet nii tulemuslikult suunanud, et avalik päevavargus on kenasti rüütatud õilsa heateo, kellakeeramise looriga. Teadlased, arstid, psühholoogid ja lapsevanemad võivad tuua palju näiteid selle kahjulikkuse kohta, kuid karavan veereb edasi.
Äärmisel juhul võiks ehk leppida kompromissiga, et Euroopa põhjapiirkonda jäävad riigid keeraksid kella üksnes oma suvekuudel: meil mai lõpust augusti lõpuni.