KAIRI KÄRNER ⟩ Regionaalpoliitika ja maagümnaasiumid – kas esimese või kolmanda järgu teemad?

Kairi Kärner, Viljandi vallavolinik (Reformierakond) Foto: Elmo Riig

Põhja-Sakala vallavolinik Priit Toobal kirjutas eelmise nädala Sakala arvamusloos, et 20 aastat on püütud Suure-Jaani gümnaasiumi kordategemiseks rahastust leida. See on kirjas olnud arengukavast arengukavasse ja eelarvestrateegiast eelarvestrateegiasse. Samad sõnad võiks öelda Tarvastu gümnaasiumi kohta. Investeeringute vajadus ja maht on aga sedavõrd suured, et valdadel on puudunud võimekus ning riigil huvi.

Aastaid on oodatud, millal Tarvastu gümnaasium ükskord endale tänapäevased ruumid saab, kannatlikud on olnud nii lapsevanemad, kool kui ka omavalitsuse esindajad. Aga just nagu välk selgest taevast tuli haridusministeerium talvel välja mõttega, et väikesed maagümnaasiumid tuleb sootuks kinni panna. See oli kogukonnale lihtsalt jahmatav.

Perede elu on keeruline, juba ainuüksi sellepärast, et igale poole on lapsi vaja vedada autoga. Kui sa juhtud veel üksikvanem olema või perel pole autot, siis "keeruline" on isegi vähe öeldud. Kõrgharidus on küll tasuta, aga selleni ei jõuta, kui lõhutakse ära mitmekesine ja erinevaid vajadusi arvestav gümnaasiumiharidus maapiirkonnas.