Avo Põder: Kirgi küttes kogutakse kapitali

Võhma linnapea Avo Põder Foto: PEETER KÜMMEL/SAKALA

(Vastus 27. jaanuari «Sakalas» ilmunud Ants Pärna arvamusartiklile «Ise küsin, ise vastan».)

RÄÄKIDES VÕHMA linna päevadest ja nende korraldamise kuludest, tuleb kõigepealt esitada küsimus, mis on selle ettevõtmise peamine eesmärk. Kas me tahame teenida kasumit või on siiski tegu üritusega, kus pakutakse Võhma ja selle ümbruse elanikele ning paljudele kaugemalt tulijatele vaheldusrikast kultuuriprogrammi? Kui eelistame teist varianti, pole sugugi vähe tähtis hoida õhtuse kontserdi pileti hind kõigile taskukohasena.

Väliüritus on alati seotud ilmast tingitud riskiga, mistõttu on piletitulu prognoosida keeruline. Riski maandamiseks oleme püüdnud kutsuda igal aastal vähemalt ühe laiemalt tuntud esineja, kelle kontserdid tõmbavad inimesi iga ilmaga.

Tõsi, läinud aastal jäi üritus kahjumisse. Samas läks kahel eelneval aastal tunduvalt paremini. Korraldajatel tuleb nüüd teha omad järeldused ning otsustada, kuidas edasi minna.

TEISEKS ON viimasel ajal kõneainet pakkunud Võhmasse uue laululava ehitamise plaan. Tundub, et osa poliitilisi jõude on otsustanud selle teema oma valimisvankri ette rakendada ning vastasseisu küttes sügisesteks valimisteks poliitilist kapitali koguda. Eks aeg näita, kas see neil ka õnnestub.

Ants Pärna viitas oma artiklis linna dokumendiregistrile, mis näitab, et laululava ehitusprojekt on esitatud Eesti-Läti programmi sekretariaadile. Samas nentis ta (keegi kusagil olevat rääkinud), et projekti justkui polegi olemas.

Eks see ole igaühe enda otsustada, keda ta rohkem usaldab. Mina võin omalt poolt kinnitada, et projekt on olemas ja huvilised saavad sellega linnavalitsuses tutvuda.

Tulenevalt ehitusseadusest on ehitusloa väljastamine omavalitsuse ülesanne ja kui on vaja väljastada ehitusluba omavalitsuse objektile, annabki sisuliselt linn loa iseendale. Usun, et see oli nii ka Ants Pärna linnapeaks oleku ajal.

ON KUMMALINE, et kõige häälekamalt on laululava teemal sõna võtnud rahvaesindaja kohast loobunud endine linnapea ning inimene, kellele küll kuulub Võhmas kinnistu, kuid kes ise elab hoopis mujal. Volikogu opositsiooni esindajate protest on poliitiliste ambitsioonide valguses mõistetavam.

Laululava asukoha vastu esitatud protestikirjale on allkirja andnud 15 inimest, kellest on Võhmasse sisse kirjutatud vaid 11. See, et kaks neist pole tegelikult üldse oma allkirja andnud, vaid lihtsalt nime kirjutanud, on märk rabistamisest ja ebakorrektsusest.

Vastumeelsust on näidanud ka kolm volikogu opositsiooni esindajat, ehkki 17. juunil olid kaks neist otsuse «Kaasfinantseeringu tagamine» poolt (üks puudus). 10 poolthäält näitab, et volikogu hääletas Eesti-Läti programmi projektitaotluse esitamise, Euroopa Liidu tõukefondist raha taotlemise ning 20947.50-eurose omaosaluse garanteerimise poolt ühtselt.

Projekti eesmärk on Võhma ja Stende laululava ehitamine ning kultuurivahetuse tihendamine. Et kõik linnapäevade kultuuriüritused on alates 1997. aastast toimunud linnavalitsuse kõrval platsil, ei ole nende kolimist mõnda teise asukohta arutatudki, see on olnud iseenesestmõistetav.

Seda, kas lava on vaja ja kuhu see püstitada, peab otsustama kohalik rahvas. Kahtlemata on igal otsustusel poolt- ja vastuargumente ning lõplik valik tuleb teha enamiku soovist lähtudes.

Seadus ütleb, et vallavanem või linnapea ei tohi olla üheski muus riigi- või omavalitsuse ametis, riigi või omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Vastuseks Ants Pärna väitele, et peale Võhma linnapea ameti pidamise olen ka Kõo valla ehitusnõunik, soovitan tal tutvuda Kõo valla struktuuriga. Sellest nähtub, et niisugust ametikohta seal polegi.

Tõsi on, et tegelen Kõo valla ehitusregistri pidamise ja muude ehitusküsimustega (seda tööettevõtulepingu alusel ja väljaspool tööaega) ning olen ka füüsilisest isikust ettevõtja (tegevusala peamiselt metsa majandamine). Kui mind aga Võhma linnapeaks valiti, informeerisin sellest volikogu. Seega on minu muud tegevused seaduspärased. Kes palju teeb, see ka palju jõuab.

Kõo volikogus pole ma ammu osalenud ega ole ka uurinud, miks mind pole sealt välja arvatud. Et minu töökoormus Võhmas on suur, kirjutan kohe avalduse, et minu volitused Kõo volikogus peatataks.

KOKKUVÕTTEKS püüan vastata Ants Pärna artikli lõpus olnud kolmele küsimusele.

Miks linnapea Avo Põder avalikult valetab?

Ma ei saa sellest küsimusest hästi aru ega tunnista end valetamises süüdi. Kui kellelgi on vastupidiseid andmeid, siis soovin täpsustamist, mida ta mõtleb.

Tõenäoliselt on praegusel juhul parim lahendus, kui linnakodanik lepib minuga kokku kohtumise aja, et võiksime süüdistusi arutada.

Miks on Võhmas osa avalikku teavet linnakodanikule sama hästi kui kättesaamatu?

Linnal on tõesti raskusi digitaalse dokumendihaldusprogrammiga «Postipoiss», mida pole suudetud korralikult tööle panna. See on pikk lugu, mis sai alguse juba Ants Pärna juhtimise ajal. Seega peaks Pärna ise küsimusele vastama või vähemasti vastust teadma.

Kuigi kõik dokumendid ei ole linna kodulehel dokumendiregistris nähtavad, on need olemas ja «Postipoisis» registreeritud. Probleemiks on olnud keeruline programm, piiratud inimressursid ja puudulik infotehnoloogiline tugi. Tegeleme lahenduste otsimisega ja veebruaris on maavalitsus lubanud omavalitsustele korraldada järjekordse «Postipoisi» koolituse.

Siiski arvan, et linnakodanikel pole avaliku teabe kättesaadavusega suuri raskusi. Linnavalitsus on kodanikele avatud kõigil tööpäevadel. Meie uksed on lahti ka lõunaajal ja vastuvõtule pääseb enamasti kohe. Samuti anname linnavalitsuse ja volikogu tegemistest aru kohalikus «Linnalehes» ja korraldame rahvaga kohtumisi. Kodulehe kaudu laekunud teabenõuded pole kunagi vastuseta jäänud.

Kes Võhmat praegu tegelikult juhib?

Jällegi on tegu arusaamatu küsimusega. Endise linnapeana peaks Ants Pärna hästi ette kujutama, kuidas omavalitsuse juhtimine käib. Võhmat juhivad linnavolikogu ja -valitsus, kes tegutsevad seaduste alusel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on täpselt kirjas nii volikogu kui valitsuse pädevus ning elu

Võhmas käib täpselt selle ja ka muude omavalitsuse tööd reguleerivate õigusaktide alusel.

Pikka aega Võhma juhtimises osalenud ning praegusest volikogu koosseisust tagasi astunud Ants Pärna võiks teada, et volikogu liikmed ei ole seadusandliku kogu esindajad (selleks on riigikogu!), et kodanik saab teabenõude esitamise korral mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul küsitud dokumendi koopia, et selgituste saamiseks peab kodanik tegema kirjaliku taotluse, millele vastatakse 30 kalendripäeva jooksul, ning et arupärimisi esitavad volikogu liikmed ja saavad kirjalikule küsimusele vastuse 10 tööpäeva jooksul.

Volikogu liikme e-postiaadressi puudumine ei ole seaduse rikkumine. Nende oma kirjutises mainitud volikogu liikmetega on Ants Pärna ise kunagi ühes paadis sõitnud ja peaks teadma ka nende otsekontakte. Kuidas üks või teine volikogu liige rahvaga suhtleb, on tema enda otsustada. Ametlik kirjavahetus käib aga ikka läbi dokumendiregistri ning pabereid allkirjastab volikogu esimees.

Loodan, et saame edaspidi oma probleemid lahendatud kohaliku lehe veergudel või isiklikel kohtumistel.