/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
/nginx/o/2024/04/22/16024095t1h95cb.jpg)
Aqva Hotelsi teadaanne, et 1. mail Viljandi veekeskuse ehitamiseks ei lähe, ei tule ilmselt kellelegi üllatusena. Ehitust ettevalmistavaid töid ei ole ju tehtud ning kaheaastast ajapikendust palus arendaja eelmisel aastal siiski asja eest, mitte niisama. Majanduslikud olud on tublisti muutunud.
Kindlasti on paljudel esimene reaktsioon soovitada Viljandi linnale ja vallale, et kuulutagu nood surnuks see projekt, mis seni pole ei idanenud ega mädanenud. Põhjused, miks see nii on läinud, on aga majanduslikust seisukohast täiesti mõistetavad. Eelkõige tuleks selgust saada selles, kui palju lootust üldse on, et see suur ja väga kulukas projekt lähikuudel alguse saab.
Tuleb tunnistada, et sellele uue eestvedaja leidmine võtaks samuti oma aja ning praeguste suhete katkestamise tulemus oleks ikka see, et mitte mingisugust ehitustegevust seal tühjal platsil ei toimu. Ei toimu praegugi, aga huviline on olemas. Seega on mõistetav, miks linna ja valla poliitikud ei kipu kohe dramaatiliselt lepingut puruks käristama. On ju vähemalt lootus, et asjad hakkavad arenema.
See neljakuine ootamine ei mõjuta toimuvat ausalt öeldes tõesti ei üht- ega teistpidi, nii et võib ju need kuud veel oodata. Aga kui 1. septembril ei ole vähemalt soojakuid püsti pandud, siis tuleks võtta julgus kokku ning küsida trahviraha. Suvel peaksid vald ja linn ette valmistama kiireid samme puhuks, kui praeguse arendaja käes ei hakkagi asi idanema. Kas me üldse tahame projektiga edasi liikuda? Kas 1. september tähendab uue arendaja otsima asumist või projekti järjekordsesse varjusurma saatmist? Sellistest filosoofilist laadi küsimustest sõltuvad ju järgmistel aastatel nii linna kui ka valla sammud. Vallavolikogult on Viljandi veekeskuse plaaniga ühinemise peale omajagu nurinat kostnud. Vaevalt et määramatuks ajaks üha uute ja uute tähtaegade seadmine seda nurinat vähendab, pigem ikka suurendab.
Kindlasti tuleks nüüd kohe järgmistel volikogu istungitel seda küsimust arutada ning seejärel ka ettevõtjale selgelt teada anda, mida temalt oodatakse. Selgust pole vaja ainult meil, vaid küllap ka neil. Kui anda sõnum, et lõputu pikendamine, millele sisuliselt mingeid sanktsioone ei järgne, on vastuvõetav, siis ei maksa imestada, kui lõputu pikendamise ka saame. Iseasi, kas tühi pesa koos lootusrikka kanaga on ikka kehvem kui täiesti tühi kanala, kus keegi isegi ei ürita muneda.