Järgmiste valimiste kõned ja reklaamplakatid kirjutavad ennast praegu ise

Triin Loide, Sakala arvamustoimetaja Foto: Elmo Riig/Sakala

Kolmapäevast riigikogu istungit jälgisin poole silmaga umbes kella üheksani. Siis vajusin ära magama, sest see ühetasane ja üldise e-kirjaga laiali saadetud jutupunktide lõputu korrutamine kõnetoolis äiutas magama nagu memme pai. Neljapäeval selgus, et koalitsioon tegi ­m-hääletuse lubamist võimaldava eelnõu arutuse juures seda, mida oli juba mitu nädalat tõotanud: ta lõpetas obstruktsiooni esimest korda riigikogu ajaloos sellega, et piiras opositsiooni võimalust enne muudatusettepanekute hääletamist vaheaegu võtta. Opositsioon oli plaaninud seda teha ning kokku 960 minutit ehk 16 tundi pidanuks riigikogulased lihtsalt vaheaegadel istuma.

Kas see oleks olnud maksumaksja raha ja riigikogu liikmete aja mõistlik kasutamine? Ei. Kindlasti mitte. See oleks olnud totrus.

Samas mulle tundub, et me oleme veidi kahvlis, õieti oleme seda olnud juba eelmisest aastast saadik. Kas mulle meeldib see sõimerühm, mis juba enam kui aasta Toompeal avatud on? Ei, kindlasti mitte. See ärritab mind nii inimese kui riigi kodanikuna, kelle elu peaks riigikogu ju vähemalt kirjelduse järgi seadma ja sättima.