HELJO PIKHOF ⟩ Loovisikute sotsiaalne kaitse paraneb, kaotajaid ei ole

«Teoseni või esituseni jõudmiseks on tehtud tööd: kogutud materjali, harjutatud, süvenetud, tehtud proove, maalitud, kirjutatud, komponeeritud, pandud näitust kokku.» Foto: Elmo Riig

Aastaid on räägitud vajadusest anda loovisikutele, ennekõike vabakutselistele loovisikutele, sotsiaalsed tagatised ja maksta neile nende töö eest õiglast tasu. Sellisele väikesele rahvusriigile, nagu me oleme, on kultuur iseäranis tähtis. Ilma oma keele ja kultuurita pole meie riigi pidamisel sügavamat mõtet. Ja need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu.

Olgu selleks siis autoritasu, esitajatasu või tasu selle eest, et teoseni või esituseni jõudmiseks on tehtud tööd: kogutud materjali, harjutatud, süvenetud, tehtud proove, maalitud, kirjutatud, komponeeritud, pandud näitust kokku. Ehk siis loojad peavad saama tasu ka aja eest, mis eelneb teose valmimisele või selle ettekandmisele, ning seda koos kõigi sotsiaalsete tagatistega alates ravikindlustusest ja töötuskindlustusest ning lõpetades pensionimaksetega.