Clevon andis Tartu ülikooli isejuhtivale sõidukile kaugjuhtimise võimekuse

Tartu Ülikool ja Clevon sõlmisid lepingu, mis aitab mõlemal paremini arendada isejuhtivaid autosid. Lepingule panid allkirja Clevoni tegevjuht Sander Sebastian Agur ning Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori tehnoloogiajuht Tambet Matiisen.
Tartu Ülikool ja Clevon sõlmisid lepingu, mis aitab mõlemal paremini arendada isejuhtivaid autosid. Lepingule panid allkirja Clevoni tegevjuht Sander Sebastian Agur ning Tartu Ülikooli isejuhtivate sõidukite labori tehnoloogiajuht Tambet Matiisen. Foto: Clevon

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut ja Viljandi ettevõte Clevon sõlmisid kolmeaastase koostöölepingu, tänu millele saab ülikool isejuhtivate sõidukite labori katseautot nüüd ka kaugjuhtida.

Tehnoloogiat tutvustaval üritusel said soovijad Delta õppehoonest kaugjuhtida autot, mis oli ligi kolme kilomeetri kaugusel Eesti Rahva Muuseumi parklas.

Kaugjuhtimise võimalus on isejuhtivate sõidukite labori tehnoloogiajuhi Tambet Matiiseni sõnul tähtis. "Kaugjuhtimine on tänapäeva autonoomsete sõidukite juures oluline lahendus, mis võimaldab sõidukil justkui küsida inimese käest abi ootamatus liiklusolukorras, näiteks teetööde puhul või ummikus," ütles Matiisen.

Ta lisas, et see lubab isejuhtival autol sõita kaardistatud alast väljaspool, näiteks viia sõitja lähima bussipeatuse asemel tema koduukse ette.

Clevoni tegevjuht Sander Sebastian Agur rõhutas, et koostöö ülikooliga on ettevõttele väga tähtis. "Ühistöö annab meile väärtuslikku tagasisidet oma platvormi arendamiseks ja uute lahenduste loomiseks," selgitas ta.

Lisaks uutele arengusuundadele on Clevon huvitatud võimalusest panustada teadusesse ja potentsiaalsetesse uuringutesse, milles keskendutakse autonoomsusele või kaugjuhtimisele.

Tambet Matiiseni arvates väärib kaugjuhtimise lahendusega seotu edasist uurimist. "Näiteks plaanime uurida kaugjuhi olukorrateadlikkust: kui hästi tajub tegelikku liiklusolukorda inimene, kes pole päriselt autos. Samuti soovime katsetada lahenduse küberturvalisust, näiteks seda, kui lihtne oleks potentsiaalsel ründajal auto juhtimine üle võtta. Lõpuks soovime arendada ka alternatiivseid juhtimisviise, näiteks võimalust, kus kaugjuht näeb ümbrust hoopis pealtvaates või läbi virtuaalreaalsuse prillide," rääkis Matiisen.

Clevoni ja ülikooli koostöö avab tudengitele võimaluse kirjutada isejuhtivate sõidukite teemal bakalaureuse- ja magistritöid ning see aitab kaasa valdkonna arendamisele.

Tagasi üles