Juba mitu nädalat on Õisu mõisapargis mürisenud mootorsaed ja langenud puud. Halliste vallavanema Andres Rõigase sõnutsi ei ole siiski põhjust muretseda.
Õisu mõisas luuakse ideaalmaastikku
7. aprill 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik käib hoolikalt koostatud korrastusprojekti järgi, mis tagab muinsus- ja looduskaitsealuse paiga kaunimaks muutumise.
Projekt valmis juba mitu aastat tagasi, aga raha selle esimese etapi tarvis saadi keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu Euroopa regionaalarengu fondist alles tänavu.
Märtsis ja aprillis langetatakse kahjustatud ja väheväärtuslikke puid, mis ei sobi pargi kompositsiooniga või kasvavad põlispuude võradesse. Vanu uhkeid puid maha ei võeta.
«Pidime raieaega planeerides arvestama ilmaga, et pinnas liiga pehme poleks ning tehnikat kannataks,» selgitas Andres Rõigas.
Juulis asutakse tiike puhastama. Esmalt võetakse ette kaks suuremat, mis pärast sette eemaldamist ja kaldajoone korrigeerimist ühendatakse. Seejärel puhastatakse kaugemal asuv tiik ning kraav, mida on nimetatud ka kanaliks. «Jälgime ranget kujundust,» toonitas töid tegeva osaühingu Roheline Ruum juhatuse liige Eero Tali.
Lisaks on suvel plaanis rajada parki kõnniteid, panna drenaaž ja sademevee süsteem ning veidi valgustust. Tali sõnul jõutakse kõigega ühele poole tõenäoliselt sügisel.
Viinamarjad ja purskkaevud
Õisu mõisapargi rekonstrueerimisprojekti, mis on saanud heakskiidu kõigilt asjaomastelt ametkondadelt, koostas töörühm Artes Terrae maastikuarhitekt Sulev Nurme juhtimisel. Nad püüdsid seda tehes tuua välja terrassid ja rõhutada pargi baroksust.
Jätkuprojektidega on kavas rajada kolm aiapaviljoni, veekogudele romantilisi kaarsildu ning praegusele lisaks paar purskkaevu, mille vetemänguga loodetakse paigale palju juurde anda.
Eskiisprojekt lubab parki ka lisavalgustust, mis pimedal ajal hooned välja tooks. Samuti on plaanis järk-järgult istutada uusi puid, näiteks seest õõnsate pärnade asemele, ning põhjamaises kliimas vastupidavaid viinamarju.
Liivimaa kauneim mõisaansambel
Sulev Nurme on öelnud, et Õisus oli Liivimaa kauneim ja terviklikem mõisaansambel.
Ajakirja «Eesti Loodus» andmetel oli Õisus 1918. aastaks välja kujundatud mitmekesine kultuurmaastik, mida kaunistasid mõisahooned, puiesteed, park, Vidva ojal paisutatud Veskijärv ning Kalvre järv koos ürgoru ja metsapargiga, mõisakalmistu ja Lättelohu lehisepuistu. Seda kõike täiendas looduslik Õisu järv.
Pargi vanimad puud on 130—150-aastased. Okaspuudest on silmapaistvamad peahoone ees kasvavad kuus Euroopa lehist ja üks Siberi lehis.
Silmatorkavad on neli tundmatust sordist mitmeharulist elupuud ning hariliku tamme vihmavarjukujuline sort «Umbraculifera» ja arukase rippuvate okstega lõhislehine sort «Crispa Tristis». Tähelepanu väärib ka 288-sentimeetrise ümbermõõduga hall pähklipuu.