Ugala järelehüüe oma legendaarsele juhile

Jaan Tooming Foto: Ugala

5. aprillil suri 78-aastaselt lavastaja, näitleja ja kirjanik Jaan Tooming, kes tuli Ugala kunstiliseks juhiks 33-aastaselt 1979. aastal, olles selleks ajaks oma Vanemuises tehtud lavastustega saanud kindlasti kõige kuumemaks nimeks eesti teatris ning 1968. aastal alanud teatriuuenduse lipukandjaks.

Jaan Toominga tulekuga langes kokku Ugala uue maja valmimine ning just tema anne ja mõttejulgus andis Baltimaade moodsaimale teatrihoonele täiesti uuel tasemel sisu, tähenduse ja vaimsuse, mis on püsinud Ugalas tänaseni. Nelja aasta jooksul jõudis ta Ugalas lavastada seitse lavastust, nende hulgas legendaarse «Kihnu Jõnni», mis käis ära kuues riigis ja mida mängiti veel kakskümmend aastat hiljemgi.

Uue maja avamiseks tegi Jaan Tooming lavakompositsiooni «Rahva sõda», mille oli Eduard Vilde romaanide «Mahtra sõda» ja «Prohvet Maltsvet» alusel loonud tema kirjanikust isa Osvald Tooming. Sellelt etenduselt lahkus Eesti tollane tippjuht pärast esimest vaatust pahaselt. Toominga kui kunstilise juhi viimaseks tööks Ugalas jäi Gorki «Põhjas», mis püsis repertuaaris viis aastat ning mida võib pidada üheks paremaks vene klassika tõlgenduseks kogu eesti teatris viimasel poolel sajandil.

Hiljem on Ugalal olnud rõõm kohtuda Toominga kui lavastajaga veel kolmel korral, viimaseks jäi see 2003. aastal Bernard Shaw‘ näidendiga «Ullike Ootamatuste Saarelt».

Tänases Ugalas töötavad Toominga-aegsetest näitlejatest Peeter Jürgens, Andres Tabun ja Vilma Luik, kuid tegelikult püsib praeguseni terves majas temaga alguse saanud kunstilise nõudlikkuse ja esteetilise aususe vaim.

Kogu Ugala kollektiiv langetab pea Jaan Toominga mälestuseks.