Maa peidab endas ikka veel vanade sõdade ohtlikku kraami

See granaat leiti tänavu kevadel pärast lume sulamist Mõisakülast, aga keegi ei tea, kuidas see sinna sattus. Sütik oli puudu, aga lõhkeaine sees. Foto: Päästeamet

Kuigi teise maailmasõja lõpust möödub tänavu 79 aastat ja esimene ilmasõda jäi veelgi kaugemasse aega, leitakse Eestimaa mullast endiselt toonaseid lõhkekehi ning lõppu ei paista.

«Kui kauaks neid lõhkekehasid jätkub, ei oska täpselt keegi öelda,» nentis päästeameti demineerimiskeskuse Lõuna-Eesti pommigrupi juhataja Indrek Tõnson. «Viimastel aastatel on leidude arv pigem kasvanud.»

Enamasti teisest, aga vahel harva ka esimesest maailmasõjast pärit lõhkekehi leitakse tema andmeil tavaliselt kevadel ja sügisel põllutöid tehes, metsas seenel ja marjul käies ning kaevetööde käigus. Samuti satuvad ohtlike leidude peale metsaistutajad ning dektetoristid, kes üha tihedamalt põldudel ja metsades askeldavad ning vanu lahingupaiku leiavad.