Saada vihje

JANIKA GEDVIL Sõjapõgenikud on kohanenud, lõimumine aga niisama ei sünni

Janika Gedvil
Janika Gedvil Foto: Elmo Riig

Pärast aastast tööd Viljandi linnavalitsuse sõjapõgenike koordinaatorina olen ma inimestele, nii kohalikele kui ka immigrantidele, nüüd vabatahtlik nõuandja. Linn tegi kokkuhoidliku otsuse, et ei palka kedagi, kes sõjapõgenikega tegeleks, põgenikud aga siiski vajavad abi ja nõu.

Mitu eakate klubi on kutsunud mind esinema ja rääkima, kuidas meil elavatel põgenikel läheb. Ühed olulised küsimused on olnud, kas ja millal kavatsevad põgenikud kodumaale tagasi pöörduda ning miks nad oma maa lääneossa sõjapakku ei jäänud.

Kui sõda algas, olid kümnest inimesest üheksa kindlad, et esimesel võimalusel sõidavad nad koju tagasi. Osa seda tõepoolest tegigi. Praegu aga on kodumaale naasmise tähtaeg teadmata kauguses ja vaimse tervise huvides polegi mõistlik endale tärminit seada, sest sõja lõppu ja võitu ei oska keegi prognoosida. Sõjapõgenike kohanemist toetav MindSpringi programm soovitab elada hetkes, õppida, end arendada ja töötada ning alles siis, kui olud muutuvad, teha otsuseid. Olla pidevalt ootevalmis, kohvrid pakitud, ei mõju kellegi vaimsele tervisele hästi ning eriti pärsib see laste õpimotivatsiooni koolis ja isegi lasteaias.

Tagasi üles