Kas saabuv külm murrab kohalejõudnud rändlinnud maha?

Rändlindude saabumine on olnud tänavu varajane. See kurepaar jäi kaamera ette märtsi lõpus Kolga-Jaani kandis. Foto: Elmo Riig

Märtsi lõpupäevade paarikümne soojapügala kanti küündinud õhutemperatuuri rekord on minevik ja ilmaprognoos lubab lähipäevadeks kuut miinuskraadi ja lund. Esimesed rändlinnud on juba platsis, kuid asjatundjate sõnul pole põhjust nende pärast muretseda, kui külm ainult liiga krõbedaks ei lähe ning lumekiht taas maha ei tule.

Linnuhuviline Riho Männik nentis, et ega linnud väga külma kardagi ning põhiküsimuseks saab see, kuidas õnnestub toitu kätte saada. Sellega ei tohiks vähemalt praegu suurt muret tekkida.

"Maa on sulanud, putukad liikvel, eks mõnedel putuktoidulistel või ajutiselt raskeks minna ja nad peavad natuke paastuma, aga arvan, et kui paksu lund maha ei tule, siis saavad hakkama," rääkis Männik. "Meil on ju olnud neid lumiseid aastaid. 1988. aastal oli 20. aprilli paiku pool meetrit lund ning on nähtud ka seda, et maikuus tulpide õitsemise ajal tuleb lumi maha." 

Tartu ülikooli linnuökoloog Marko Mägi nentis, et suures plaanis varajaste suleliste pärast muret tunda põhjust pole.

"Varakevadised külmalained on lindudele üsna tavapärased ja õnneks on evolutsioon andnud lindudele sellised imelised vahendid nagu tiivad, mida saab kasutada kiiresti lõuna poole lendamiseks, kui asi väga täbaraks läheb," rääkis Mägi. "Kui on mõnepäevased külmalained, siis nende pärast ei pruugi nad veel lõuna poole lendama hakata ning otsivad ikkagi võimalusi kohapeal hakkama saada. Kui on aga pikemalt kehvad olud või tuleb suur külmalaine, siis keeravad väga paljud otsa ringi ja lendavad lõuna poole tagasi." 

Riho Männik lisas, et üllatusi võib samas lindudele tulla veel küll. 

"Tänavune kevad on meil üllatavalt varajane olnud, ju siis on seal lõuna pool ka soojem olnud ning paljud linnud on meil juba kohal," rääkis Männik. "Nädalavahetusel nähti suitsupääsukesi – see on üle aegade varaseim tulemus. Meie kotkaklubi üks hoolealune, must toonekurg on ka üle aegade kõige varem kohale jõudnud."

Männik usub siiski, et lähipäevade külm ei tee ka nendele esimestele saabujatele midagi halba.

"See ei tohiks neile ületamatu olla, pesitsema ei ole keegi ju hakanud. Nad saavad liikuda ja vahel ongi nii, et rännatakse isegi natuke tagasi, kui siin pikemalt toidunappus tekib," selgitas Männik.  "Maapind on sula ja need linnud, kes seemnetest toituvad, saavad eriti hästi hakkama. Kui nüüd muidugi lund ei tule, aga eks ka putuktoidulised saavad siis midagi muud noka vahele võtta."

Mägi rääkis, et putuktoidulisi linde meil praegu väga palju kohale lennanud ei ole.

"Muidugi on neid kindlasti, kuulsin isegi, et nädala alguses hakkasid punarinnad väga valjusti igal pool laulma. Nemad tahaksid küll väga putukaid saada ning kui külmaks läheb, siis putukaid palju ringi ei lenda," rääkis Mägi. "Aga miinuskraadidega saavad nad tõenäoliselt hakkama ning nagu öeldakse, kes hakkama ei saa, sellel pesitusvõimalust ei ole ja järelikult on ta midagi valesti teinud. Hakkama saavad need, kes on oma elus õigeid otsuseid teinud ja hiljem kohale jõudnud."

See, et linde hakkaks külma ja toidunappuse tõttu suurel arvul surema, asjatundjad ei usu.

"Kui paar ööd tuleb miinus viis, siis pole see mingi probleem," lausus Männik optimistlikult. Linde toitma hakata pole tema kinnitusel aga hea mõte. "Mäletan, kui meil oli maikuine lumi ja linavästrikud olid koera toidukausi ümber. Praegu ilmaennustus nii paksu lumekihti ei luba."

Märtsi lõpu soojalaine Eestis pole Männiku kinnitusel midagi enneolematut. 

"Ma ei ole küll märkmepidaja, aga selliseid soojarekordeid samas siiski pole varem olnud," tõdes Männik. "Veebruari lõpu ja märtsi alguse soojus oli see, mis pani linnud siiapoole tulema, vahepeal läks jälle natuke jahedamaks. Eks see ole siin natuke kõikunud, aga tundub, et kevad on lindudele siiski tavalisest natuke varajasem."