Muusikakooli orkestrimajas esineb tipp-pianist

Kadri-Ann Sumera esitab esmaspäevasel kontserdil XX sajandi esimesel kümnendil loodud ja ajaproovile vastu pidanud klaverimuusikat. Foto: Erakogu

Esmaspäeval, 8. aprillil kõlab Viljandi muusikakooli orkestimajas möödunud sajandi esimese kümnendi aegumatult kaunis klaverimuusika.

Esinema tuleb Kadri-Ann Sumera, kes on üks Eesti mitmekülgsemaid ja kuulsamaid pianiste. Kontserdil kõlab Nikolai Medtneri, Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Mart Saare helilooming. Kontsert algab kell 18.

XX sajandi algus oli kunstis ja muusikas erakordselt kirev aeg. Üheskoos eksisteerisid – kohati omavahel teravas vastuolus olles – kõikvõimalikud stiilid ja voolud, uuendused ja traditsioonid, väärtused ja esteetikad. Ühtlasi oli see aeg, mil eesti kultuur hakkas selgelt ja eneseteadlikult vormuma, muusikaühingud ja kunstikoolid tekkima ja esimesed vaieldamatud kultuuri suurkujud esile kerkima. Ja kogu maailma ümbritsevast kirevusest ahmiti infot, töödeldi läbi ning kujundati midagi omanäolist.

Kadri-Ann Sumera ütleb, et on seekordsesse kavasse võtnud teoseid neljalt väga erineva helikeelega autorilt. Kava ühendav joon on see, et kõik need teosed on loonud XX sajandi esimesel kümnendil suurepäraselt klaverit valdavad heliloojad. Nikolai Medtner on põhjendamatult oma pisut vanemate põlvkonnakaaslaste Sergei Rahmaninovi ja Aleksandr Skrjabini varju jäänud, aga tema teoste isikupära ja väärtust on viimastel aastakümmetel hakatud üha enam taasavastama ja hindama. Romantilisele pianistile-heliloojale kohaselt on Medtneri klaverimuusika virtuoosne ja suurejooneline, täis kauneid meloodiaid ja suuri tundekaari. Tema klaverikäsitlus on väga polüfooniline ja tihe, aga vahest avaldub Moskvas kasvanud ja tegutsenud autori saksa päritolu beethovenlikus motiividega mängimises ja polürütmias, mis toob muidu romantiliselt voogavasse muusikasse omapärased kandid ja matemaatilised nurgad.

Üks suuremaid stiiliuuendajaid XX sajandil oli Claude Debussy. Peale esimesi muusikalisi otsinguid Wagneri stiilis pööras ta romantismile otsustavalt selja. Tema muusikas näeme rohkem pilte kui vohavaid tundeid, ta kirjeldab, mitte ei ela läbi. Tsükkel "Estampes" ("Gravüürid") viib meid kolme paika: idamaiste templite igavikulisse rahusse, igatsusest ja salapärast tulvil sumedasse Andaluusia õhtusse ja rabistavasse vihmasajusse Normandia roheluses.

XX esimesel kümnendil õppis Mart Saar Peterburis, kus kuulis vaimustusega toonaste modernistide, muu hulgas Debussy ja Skrjabini loomingut, mis jäid teda mõjutama elu lõpuni. Saar on tänini üks kõige mitmekülgsema helikeelega eesti heliloojaid, kelle muusika mõjub ka praegu värskelt ja ootamatult. Seekordses valikus on salonglikke romantilisi tantse, helge ja nutikas prelüüd ja fuuga ning ehk aastakümmeteks kõige modernistlikumaks eesti klaveriteoseks jäänud "Skizze".

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev solisti, kammermuusiku ja lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Olulisel kohal tema repertuaaris on eesti ja eriti ta isa Lepo Sumera muusika. Isa klaveriloomingu on ta salvestanud plaadile. Koostöös Iris Oja ja teiste lauljatega on käsil Mart Saare laulupärandi salvestamine, seni on ilmunud kaks albumit ning kolmas on tulekul. Kadri-Ann Sumera on olnud osaline mitme XX sajandi olulise suurteose esmaesituses Eestis, näiteks Karlheinz Stockhauseni "Mantra" või John Cage‘i "Tantsud prepareeritud klaveritele". Ta on teinud talle kirjutatud teoste esiettekandeid ning salvestanud Eesti Raadio arhiivi eri ajastute soolo- ja ansambliteoseid.

Kadri-Ann on õppinud Tallinna muusikakeskkoolis Merike Bürgeri, Ülle Sisa ja Maigi Pakri käe all, professor Peep Lassmanni juhendamisel Eesti muusikaakadeemias ning professsor Arbo Valdma juhendamisel Kölni muusikakõrgkoolis, kust sai novembris 2004 magistridiplomi. Oli aastal 2004/2005 Ensemble Moderni stipendiaat Frankfurdis.

Kadri-Ann Sumera on teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Ta on töötanud õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis, sügisest 2016 õpetab Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis ning sügisest 2022 Tallinna muusika- ja balletikoolis. Aastaid on ta vedanud koolikontsertide projekte Kammermuusikute mittetulundusühingu tegevliikmena. Muu hulgas tegeleb ta süstasõiduga.

Eelmisest aastast on Kadri-Ann Sumera ka Eesti kirjanike liidu liige. Tema sulest on ilmunud eluloolistel seikadel põhinev raamat "Seitsme aja raja taga" ja romaan "Basiliski lapsed".