Liba-Sakala ⟩ Aruanne lugejale. 32-aastase Liba-Sakala töötajad on väsinud, aga leht ei muutu

, erikorrespondent
Copy
Liba-Sakala toimetuses osatakse vaba aega maksimaalselt ära kasutada.
Liba-Sakala toimetuses osatakse vaba aega maksimaalselt ära kasutada. Foto: Erakogu

Kui kaks süüdimatut vabamõtlejat Is(s)and Sylt ja Ökul 1992. aastal Liba-Sakala ajalehele aluse panid, ei mõelnud nad loomulikult sellele, et rohkem kui 30 aastat hiljem peavad mõned teised inimesed seda vankrit edasi vedama. Nad ise teenisid esimeste numbritega piisavalt raha, et õige pea sellest asjast oma käed puhtaks pesta ning asuda rantjee-elu elama. Ülejäänud toimetus otsustas aga jätkata. Esialgu entusiasmist, sest oldi noored ning kõik tundus uus ja huvitav, hiljem aga kohusetundest, sest kui midagi on juba alustatud, siis on väga raske seda ühtäkki lõpetada. See on umbes sama nagu napsitamisega.

Esimesed Liba-Sakala numbrid ilmusid plangule kleebituna ja aastas tuli neid välja kõigest kaks. Praegu ilmub aastas juba 12 numbrit, mida on koguni kuus korda rohkem. Areng on toimetuse vastupanust hoolimata olnud tohutu. Aga maailm on meie ümber veelgi kiiremalt muutunud. Siis, 1992. aastal, sõitsid Is(s)and Sylt ja Ökul toimetusse äärelinnast number 11 bussiga, praegu selle numbriga bussi enam ei käigi! Aga leht ilmub sellest hoolimata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles