Hulk aega on jälle mööda läinud sellest, mil teiega viimati oma mõtteid jagasin. Ega vahepeal olnudki ülearu palju midagi öelda, aga viimase aja sündmused sunnivad takka. Hetkel, mil ma neid ridu isand Raudlale dikteerin, on Viljandi linnapeata. See on ju ennekuulmatu asi! Ma tean, et otsingud käivad suure hooga ja viimati on silm peale pandud ühele noorsandile, kes olevat igati hakkaja ja kraps, aga ilma suurema juhtimiskogemuseta.
