Kahjunõude esitamata jätmine võttis põllumeestelt võimaluse hanekahjusid vähendada

Osaühingu Karpo juht ja omanik Kalev Nurk ning agronoom Tõnis Volkov käivad põldudel paugutajatega hanesid heidutamas. Foto: Elmo Riig

Iga kevadega tuleb talunikel põldudel maiustavate rändlindude tõttu kanda suurt kahju, aga keskkonnaamet kehitab õlgu ning soovitab keskenduda ennetustegevusele. Tänavu lubatakse hanede heidutusjahti vaid kuues maakonnas, tagatipuks ei kompenseerita hanede tehtud kahju.

Keskkonnaamet lubab 15. märtsist 31. maini haneliste surmavat heidutust Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaal. «Seda ei lubata nendes maakondades, kus esineb vähem hanekahjustusi ning kus peatuvad või on rändel haruldased linnuliigud, sealhulgas väike-laukhani, kuid nendes on lubatud mitteletaalsed heidutusviisid,» selgitas keskkonnaameti avalike suhete peaspetsialist Indrek Hirs. Ta lisas, et mullu Viljandimaalt linnukahjude teateid ei tulnudki. «Viljandimaa on linnukahjude poolest õnnelikus seisus: ei jää haneliste ja sookurgede olulisematele rändeteedele ning sealt on aastate jooksul esitatud väga üksikuid kahjuteateid.»

Mustla lähedal tegutseva osaühingu Karpo juht Kalev Nurk on selle jutu peale pehmelt öeldes nördinud. «Meil peatuvad rändel haneparved igal kevadel hordide kaupa, olen nendega püsti hädas,» rääkis ta. «Sellega, kui kuus maakonda võivad heidutuseks hanesid lasta, aga meie mitte, antakse neile konkurentsieelis.»