Õiguskantsler tõi must valgel välja, kuidas osa omavalitsusi sihilikult seadust rikub

Kuigi hooldereformi käigus on ilmnenud, et nii mõnigi inimene on pidanud hakkama oma hooldekodus elava lähedase eest varasemast rohkem maksma, ütleb õiguskantsler Ülle Madise, et vallad ja linnad peavad katma hoolduskulud täielikult ja mingeid vabandusi, et hooldekodukoha eest inimestelt rohkem raha küsida, ei ole. Foto: Erik Prozes

Vaevalt kaheksa kuud pärast hooldereformi algust on siin ja seal tekkinud olukord, kus inimene peab oma hooldekodus elava lähedase eest varasemast isegi rohkem maksma. Õiguskantsleri hinnangul tuleb aga valdadel ja linnadel katta hooldekulud täielikult ja mingeid vabandusi, et hooldekodukoha eest inimestelt rohkem raha küsida, ei ole.

Sakala on varemgi kirjutanud, kuidas sotside valimislubadus, et keskmise pensioni eest saab hooldekodukoha, ei pea mõnedes linnades ja valdades paika. Tegelikkuses sunnivad omavalitsused, kellele kuulub suurem osa Eesti hooldekodusid, hooldekulu kerkimise korral üle nende kehtestatud piirmäära hooldataval või tema lähedasel piirmäära ületavat summat kinni maksma. Omavalitsuse kehtestatud piirmäär varieerub Eestis 400-st ligi 800 euroni.

Mullu detsembri alguses kirjutas õiguskantslerile inimene, et tal tuleb nüüd hooldekodukoha eest varasemast rohkem maksta. Õiguskantsler Ülle Madiseni jõudis Viljandimaalt kiri, milles inimene kurtis, et Viljandi vallavalitsuse hinnangul tuleb tal aidata oma lähedase hooldekodukoha eest tasuda, kuigi hooldereformi kavandades lubati, et lapsed oma vanemate hooldekodukulusid kandma ei pea. Nimelt kehtestas Viljandi vald hoolduskulude piirmääraks 500 eurot kuus, aga kaebaja lähedane elab valla hooldekodus, kus kompenseeritav hooldustöötajate kulu on 620 eurot kuus. Seetõttu otsustas õiguskantsler omavalitsustele ka nende kohustusi meelde tuletada ja selgitada.