Ohkama panev valimisea alandamine

Eugen Veges

FOTO: Erakogu

KOALITSIOONILEPPEST tulenevalt arutletakse valimisea langetamise üle, ehkki otsus on juba langetatud: seadusemuudatus hakkab kehtima, sest vastupidine käik pole meie demokraatias mõeldav.

On kummaline, et täisealistel kodanikel valimisõigus puudub, aga arutatakse alaealiste kaasamist. Eesti kõrgeima esinduskoja isikkoosseisu määravad ju parteibürood, kes otsustavad valimisnimekirjade järjestuse.

Formaalsustes osalejate ringi laiendamise asemel tuleks pühenduda põhimõttelisematele muudatustele. Teisisõnu: riigikogu isikkoosseisu komplekteerimine võiks kuuluda valimistel osalejate kompetentsi.

Omavalitsuste valimisreeglid täidaksid mainitud eesmärki, sest nende keskmes on partei asemel valija. Valijate ringi oleks mõtet laiendada ainult siis, kui see väetaks lahjaks jäänud demokraatiapõldu.

KUI PÕHIMÕTTELISI muudatusi ei tehta, jääb võim ka tulevikus parteibüroodele, kes komplekteerivad riigikogu käetõstjatest. Ega seda asjata nimetata kummitempliks: otsuseid langetavad ühed, nuppudele vajutavad teised.

Valimisnimekirjade järjestamine ja ajupesuks saadavad hiigelsummad muudavad valimised mõttetuks. Valijad saavad küll kaasa rääkida erakondade jõuvahekorra selgitamises, kuid isikkoosseis otsustatakse parteide tagatubades.

Praegust protseduuri ei saagi tõtt-öelda valimisteks nimetada. Riigikokku ei valita parteisid, vaid inimesi.

Kehtiv valimisseadus teenib võimuladviku huve, vormistab nende tahet. Alaealistele «valimisõiguse» andmine ei muuda seda demokraatlikumaks. Enne tuleks muuta protsessi, alles siis arutleda osalejate ringi laiendamise mõttekuse üle.

Tagasi üles
Back