PÄRAST PIKKA talve on inimestel õigus valitsuselt küsida: miks oleme pidanud maksma rekordsuuri küttearveid, kui meil lubati hoopis kodukulusid vähendada? Erinevalt valitsusest pakuvad sotsiaaldemokraadid lahendusi, mis tõepoolest aitaksid kodukulud kontrolli alla saada.
Kodukulud kontrolli alla
Konkurentsiameti andmetel on kaugküttes odavamad kütused puit, turvas ja Narva elektrijaamade läheduses ka põlevkivi. Leidub ka teisi, taastuvatel allikatel põhinevaid kaugküttelahendusi, nagu päikesekollektorid ja maasoojuspumbad.
Lähiajal on perspektiivikaim puit, sest põlevkivi ja turba kui fossiilsete energiaallikate kasutamist püüab euroliit kütusehindu tõstes ja heitmeid maksustades vähendada.
ET KASUTADA kaugküttes puitu, tuleb ehitada katlamaju ja koostootmisjaamu. Hakkpuidul töötavad jaamad on rajatud Tallinna, Tartusse ja Pärnusse. Soojuskoormust arvestades oleks võimalik rajada koostootmisjaamu hinnanguliselt veel 21 asulasse. Samuti võiks neid Tallinna ja Tartusse juurde teha.
Ka mujal tuleks asendada maagaasil ja õlil töötavad katlamajad odavamat soojahinda pakkuvate taastuvenergialahendustega. Nii saastataks vähem keskkonda ning kahaneks Venemaa majandus- ja poliithuve edendava Gazpromi roll.
Ühtlasi tekitaksid elektrijaamade ja katlamajade ehitamine, käitamine ja hooldamine nagu metsandus ja põllumajanduski maapiirkondadesse uusi töökohti.
Koostootmisjaamad suudaksid asendada üht Narva rajatavat põlevkivikatelt, tagaksid madalama küttekulu ja annaksid meile juurde elektrilist võimsust.
ET TALLINNA elektrijaamast väljuva soojusenergia megavatt-tunni omahind on 30 eurot ja Iru elektrijaamas fossiilsetest allikatest toodetav soojuse oma 42 eurot, võib arvata, et taastuvallikatest toodetav oleks paljudes omavalitsustes odavam. See eeldab investeerimiskeskkonna stabiilsust.
Majandusminister Juhan Partsi algatatud taastuvenergiatasude vähendamine pakuks tarbijatele elektrihinna leevendust umbes protsendi jagu.
Ometi on seegi kahe teraga mõõk. Taastuvenergiasektori investeerimiskeskkonna halvenemine on lõpetanud kaugküttevõrkudesse ja uutesse soojusvõimsustesse tehtavad investeeringud, mistõttu soojakaod on ikka suured ja tarbijad maksavad rekordarveid.
Tegelikult saaks ministri pakutud ühe protsendi asemel elektriarveid vähendada koguni 8,5 protsenti. Selleks tuleks loobuda toetamast taastuvenergiat tarbijate makstavate elektriarvetega ning leida raha muudest allikatest, näiteks Euroopa Liidu heitmekaubanduse tuludest — Eestile 2013.—2020. aastaks eraldatava ja oksjonil realiseeritava CO2 heitmekvoodi riigitulu küünib kahe miljardi euroni — või Euroopa Liidu ühtekuuluvusrahast.
Majandusminister armastab rääkida KredExi meetmetest, mis on mõeldud tagama kortermajade energiasäästu ja pakkuvat pääsu suurtest arvetest. Paraku on seni niiviisi renoveeritud 40,8 miljonist ruutmeetrist elamispinnast alla ühe protsendi. Samas tempos jätkates jõuaksime renoveerimisega lõpule saja aasta pärast.
Selle asemel et matta meie kõigi raha uutesse põlevkivikateldesse, mille kasutamine on karmistuvate keskkonnanõuete tõttu niikuinii kahtlane, tuleks see suunata hoopis energia säästmisse. KredExi näidisprojektides, milles energiakulu vähenes 45 protsenti, oli renoveerimise kulu ruutmeetri kohta 125 eurot.
Kui kasutada neid 950 miljonit eurot, mida minister on otsustanud kulutada põlevkivikateldele, hoopis hoonete energiatõhususe parandamiseks, suudaksime alandada viiendikul elamispinnal küttekulusid ehk inimeste soojaarveid peaaegu poole võrra. Sotsiaaldemokraadid on teinud ka teisi mujal maailmas edukalt toiminud ettepanekuid, mida Eesti valitsus ei ole seni tõsiselt kaalunud.
TUNTAVA ENERGIASÄÄSTU saamisse tuleb kaasata ka energiatootjad, leppides nendega kokku säästmise määrad, ent andes tootjatele voli valida, kas kokkuhoid saadakse tootmises, võrkudes või tarbija juures.
Ühtlasi on valitsuse käsutuses maksumeetmeid, mis erinevalt maamaksuvabastusest kodukulusid tõepoolest märgatavalt mõjutaksid. Näiteks võiksime vähendada elektriaktsiisi euroliidu miinimummäärani ja kohaldada kaugküttele käibemaksu soodusmäära.
On aeg, et inimesed, kellele kasvavad küttearved kipuvad üle jõu käima, nõuaksid valitsuselt populistlike ja kosmeetiliste meetmete asemel kulude kontrolli alla võtmiseks reaalseid samme.