:format(webp)/nginx/o/2022/11/22/14978620t1h651f.jpg)
/nginx/o/2024/03/07/15932335t1hd020.jpg)
Sakala avaldas neljapäeval artikli sellest, kuidas Põhja-Sakala valla eelarvesse kirjutati ootamatult juurde veerand miljonit eurot planeeritavat tulumaksu laekumist. Kuidagi ei ole võimalik nõustuda aga Sakala teemakohase juhtkirjaga, milles vallavalitsuse tegevust lausa õigustatakse. Seeläbi õigustatakse minu arvates ka vassimist ja skeemitamist. Leian, et tegemist on lausa kuritahtliku tegevusega, aga las sellele annavad hinnangu õiguskaitseorganid.
Mäletan, kuidas Tõnu Aavasalu vallavanemaks olemise ajal lõid tollane opositsioon ja ka ajakirjandus ta risti, kui vallaeelarvete ja eelarvestrateegias kirjas oleva vahel erinevused olid. Praegusel juhul aga blufitakse petmise eesmärgil eelarve tulud teadlikult veerand miljonit eurot suuremaks – ja seda aplausi saatel.
Valla finantsseisu paremaks näitamiseks mõtles vallavanem välja labase petuskeemi
Tulumaksu laekumise suurendamine 250 000 euro võrra kirjutati vallavalitsuse ettepanekul vallaeelarvesse viimasel minutil selgelt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) petmiseks. Avaldasin juba jaanuari alguses vallavalitsusele ja valda juhtivale koalitsioonile pessimismi, et valla 2024. aasta eelarves tulumaksu prognoosides oldi liiga optimistlikud – Eestis valitseb endiselt majanduslangus ja prognoosid ei tõota midagi head. Nii jaanuarikuisel vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjoni kui ka volikogu koosolekul jagas vallavanem minu muret, et vallavalitsuse algul kavandatud tulumaksu laekumine on liiga optimistlik, ning vallavalitsus tegigi jaanuaris volikogule ettepaneku vähendada tulumaksu laekumist 100 000 euro võrra. Kiitsin ja tänasin teda tollase ettepaneku ja reaalsuse tajumise eest.
Suure üllatusena tegi vallavalitsus 13. veebruaril vallavolikogule aga hoopis ettepaneku suurendada tulumaksu laekumist ja lausa veerand miljoni euro võrra. Volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni koosolekul 21. veebruaril pärisin vallavanemalt tehtud ettepaneku ja meelemuutuse kohta aru. Vastuseks sain, et eelarve tulupoolt on tarvis kunstlikult suurendada, sest menetluses olev vallaeelarve eelnõu ei vasta projekti omafinantseerimise nõuetele, mida vallavalitsus Olustvere koolihoone renoveerimise toetuse taotlemisel juba jaanuari lõpus RTK-le lubas ja kinnitas.
Nimelt näeb kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise meede ette teatud nõuded taotleja finantsseisule ja seda just seetõttu, et projekti omafinantseering oleks tagatud. Põhja-Sakala vallavalitsus kinnitas taotlust esitades, et vald vastab etteantud nõuetele, kuigi menetluses olev eelarve eelnõu neile nõuetele ei vastanud. Seetõttu mõeldi vallavalitsuses vallavanema juhtimisel välja skeem, millega RTK-le tegelikku seisu paremini näidata: tulude poolel suurendati tulumaksu laekumist 250 000 euro võrra.
Tulumaksu laekumise suurendamise ettepanek tehti täies teadmises, et tegelikkuses seesugust maksulaekumist ei tule, ning seetõttu otsustati seesama 250 000 kirjutada kulude poolel aasta lõpu pangajäägi reale. See tähendab, et nimetatud 250 000 eurot ei plaanitagi kulutada, sest mida ei laeku, seda ei ole ka võimalik kulutada. 250 000 eurot eksisteerib vaid paberil, RTK-le esitatud taotluse tõttu.
Alternatiiviks oleks olnud kirjutada Olustvere koolihoone renoveerimise otsusesse, et vald garanteerib projekti omafinantseerimise laenu võtmisega. Seesuguse ettepaneku ma ka komisjonis tegin. Omafinantseeringu katmine laenuga olnuks kooskõlas ka eelmainitud meetme nõuetega. Seda ettepanekut aga kuulda ei võetud, vaid nuputati välja labane petuskeem.
Oluline on siinkohal märkida, et juba käesoleva aasta jaanuarikuu tulumaksu laekumine on Põhja-Sakala vallas prognoositust halvem. See info oli eelarve vastuvõtmisel vallavalitsusel ja -volikogul olemas, hoolimata sellest otsustas volikogu koalitsioon toetada vallavalitsuse skeemitamist ja kinnitas eelarve ühes tulumaksu laekumise suurendamisega õhku kirjutatud 250 000 euro võrra.
Jäin komisjonis seesuguse teadlikult valeandmete esitamise ja petuskeemi loomise tõttu eelarve vastuvõtmise koha pealt eriarvamusele. Samuti ei hääletanud ma volikogus tehtud muudatusettepaneku ega eelarve poolt tervikuna.
Taotluses anti valekinnitus
Vallavanemal võis olla vormiliselt õigus esitada RTK-le taotlus kui selline, sest vallavolikogu oli oma jaanuari otsusega nõusoleku taotlus esitada andnud. Ent vallavanemal puudus õigus anda taotluses kinnitus omafinantseeringu nõuetele vastavuse kohta. Kinnitus anti tõenäoliselt lootuses, et küll volikogu koalitsioon oma häältega vallavalitsuse väljamõeldud tulumaksuskeemi heaks kiidab ja siis saab vallavalitsus tagantjärele öelda, et "nüüd vastame nõuetele". Taotluse esitamisega anti jaanuari viimasel päeval kinnitus, millele sel ajal veel vastu võtmata 2024. aasta eelarve eelnõu ei vastanud ega vasta ka eelarvestrateegia 2023–2030.
Projektimeetmes olevad omafinantseeringu tagamise nõuded pidid vallavalitsusele vähemalt alates jaanuarist, mil volikogule projekti esitamise loa küsimise eelnõu esitati, teada olema. Eelarve- ja majanduskomisjonis juhtisin korduvalt tähelepanu, et Põhja-Sakala valla eelarvestrateegia 2023–2030 ja 2024. aasta eelarve eelnõu ei taga neid omafinantseeringu nõudeid, mida meede ette näeb. Veel kord: pakkusin, et üks korrektne lahendus oleks küsida volikogult luba omafinantseering katta laenuga. Mõistagi tulnuks ka selleks kehtivat eelarvestrateegiat muuta. Selle asemel nuputati välja nipp, millega minu hinnangul esitati RTK-le sihilikult valeandmeid.
Kogu projektitaotluse ümber toimuv on olnud üks suur vassimine. Esialgne eelnõu esitati volikogule kiirustades ning valede maksumuste ja arvutustega. Kogu protsessi on saatnud asjatundmatus, kiirustamine ja survestamine.
Olustvere koolihoone renoveerimist ei ole valla eelarvestrateegias kirjas, kuigi projekti kogumaksumus on rohkem kui 1,5 miljonit eurot. Seesugused suured investeeringud peaksid kahtlemata olema osa eelarvestrateegiast. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab just valla eelarvestrateegia olema tehtavate investeeringute aluseks. Samuti ei ole Olustvere põhikooli hooneosa renoveerimist valla arengukava 2023–2030 tegevuskavas ega arengukava tekstiosas.
Kogu projektitaotluse ümber toimuv on olnud üks suur vassimine. Esialgne eelnõu esitati volikogule kiirustades ning valede maksumuste ja arvutustega. Kogu protsessi on saatnud asjatundmatus, kiirustamine ja survestamine.
Vallavanem asus hääli korjama
Üks põhjus, miks just Olustvere projekt päevakorrale kerkis, on asjaolu, et vallavalitsusel puudub terviklik plaan vallaelu, sealhulgas valla hariduselu korraldamiseks.
Olen ka varem kirjutanud, et kui koalitsioonisiseste pingete tõttu ei suudeta kokkuleppeid saavutada, on valla arengudokumendid sisutu sõnamulin, mis ei anna üheski valdkonnas selgeid arengusuundi. Vallavalitsusel ei olnud projektimeetme avanedes ette valmistatud mitte ühegi hoone energiatõhusamaks muutmise plaani ega projekti. Kuna Olustvere koolihoonel oli varem tehtud energiaaudit, mis oli küll aegunud, otsustati sellega ummisjalu tegelema hakata. Õigel ajal asjadega tegeledes oleks vallal kindlasti olnud vajalikumaid projekte ja objekte, millele samast meetmest korrektselt asju ajades toetusraha küsida. Olnuks selleks siis Kõo lasteaia Kirivere kooli juurde rajamine või suurim projekti, mis ammu tegemist ootab – Suure-Jaani koolihoone renoveerimine. Olustvere koolihoone renoveerimine lükkab Suure-Jaani kooli renoveerimise taas kaugesse tulevikku.
Teine tegur nimetatud projekti kiireks esiletõusuks on kahtlemata praeguse koalitsiooni sisesed poliitilised jõujooned. Et koalitsiooni ülekaal on väga napp, saab iga koalitsiooni liige kanna maha suruda ja nõuda, et kui tema soovitud projekti kohe ellu ei viida, ei ole koalitsioonil enamuseks vajalikke hääli.
Kolmas põhjus on ilmselt järgmisel aastal toimuvad kohalikud valimised, mis suure kiirusega lähenevad. Et vallavanem Karel Tölp on otsustanud neil valimistel Põhja-Sakala vallas kandideerida ja valimisnimekirja koostada, on enne valimisi tarvis vallarahvale midagigi ette näidata. Kui poolteist aastat on pöidlaid keerutatud ja vaid segadust külvata suudetud, siis häälte püüdmiseks on tarvis vähemalt mõni projekt liikuma saada. Kangesti meenutab see samasugust rapsimist, mis sündis eelmiste kohalike valimiste eel. Valda lõhki laenates pandi aasta enne valimisi töösse mitu projekti, mis läksid algul kavandatust oluliselt kallimaks. Selle tagajärgi helbime seniajani.