Pottmütsid, tanud ja pealinikud jõudsid pikalt rännuteelt Heimtalisse näitusele

Heimtali muuseumis näeb ammu moes olnud peakatteid. Foto: Eesti Rahva Muuseum

1. märtsil avab Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum näitusesarja "Pealaest jalatallani" näitusega "Peakatted". Vaataja ette jõuavad tanud, pott- ja kabimütsid, pealinikud ja -rätikud, pärjad ja kossalinad, millest nii mõnelgi seljataga põnev teekond.

Heimtali muuseumi kirstud, kummutid ja kapid peidavad endas suurel hulgal paljude Eesti piirkondade vanu tekstiilesemeid, sealhulgas rahvarõivaelemente. Näitusesarjale annavad avalöögi peakatted. Et Heimtali on osa Mulgimaast, on osa näitusest pühendatud Mulgi pearättidele.

Eraldi väärivad esiletoomist titemütsid ja üks väga eriline peakate, mis ei ole otseselt rahvarõivaste juurde kuulunud. See on karbus ehk hülgeküti müts, mis on pärit Kihnu saarelt.

"Lisaks imelisele näputööle saadavad paljusid näitusel eksponeeritud peakatteid põnevad kogumislood," valgustab näituse tagamaid kuraator Tuuli Tubin McGinley. "Nii mõnegi neist võtsid teise maailmasõja käigus kodumaalt lahkunud eestlased kaasa ja need jõudsid alles aastakümneid hiljem Rootsis tegutseva Eesti rahvakunsti huviringi Triinu vahendusel tagasi Eestisse."

Sama teed pidi on Heimtali muuseumi jõudnud sõja ajal Eestist kaasa võetud esemete järgi Rootsis valmistatud rahvarõivaelemendid ning ülesjoonistatud mustrid, kangaproovid ja väljavõtted vanadest rahvarõivaraamatutest. Ka need esemed jõuavad vaatajani näitusesarjas "Pealaest jalatallani".

Näituse kuraatorid ja kujundajad on Tuuli Tubin McGinley ja Merle Puusepp. Visuaalid tegi Eesti Rahva Muuseumi peakunstnik Jane Liiv.

Näitusesari "Pealaest jalatallani" on inspireeritud Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu ning mittetulundusühingu Rahvarõivas 2024. ja 2025. aasta teemast "Rahvarõivas ruudus". Näitus on avatud 1. juunini ja seda saab Heimtalis vaadata teisipäevast laupäevani kella 9–17.