/nginx/o/2023/02/10/15131566t1hc089.jpg)
/nginx/o/2024/03/01/15921726t1h5e4f.jpg)
Viljandi spaahotelli arendaja Roman Kusma kinnitas linnavolikogu ees, et järveäärse keskuse arendamine jätkub ning uue rahastusplaani järgi võib iga viljandlane saada tükikese veekeskuse ja spaahotelli omanikuks.
Viis miljonit eurot loodab spaahotelli arendaja Rakvere Aqva Spa ehitusrahaks saada ühisrahastusplatvormi kaudu. Kusma seletusel saab iga soovija arendusse rahaliselt panustada ning saab sel moel ka uue keskuse osanikuks.
Ühisrahastus peaks hakkama tööle aprillis ning Eesti seadused lubavad arendajal sel moel kaasata ehitusse viis miljonit eurot. Seda maksimumi Rakvere Aqva Spa ka püüdma läheb. Arenduse hinnaks on seni nimetatud 40 miljonit eurot.
Volikogu esimees Helmen Kütt avaldas usku, et kindlasti leidub neid inimesi, kes tahavad Viljandi veekeskuse osanikuks saada.
See summa on aga mõnevõrra väiksemaks kulunud, sest Rakvere Aqva Spa on küsinud neljalt ehitusfirmalt uusi hinnapakkumisi. Kaks on ka saadud ja need näitavad, et hind on tõesti mõnevõrra odavam kui aasta eest. "Juttude järgi on ehitushinnad langenud nii kõvasti, et saab juba poolmuidu, aga sedavõrd suure arenduse puhul see päris nii ei ole," lisas Kusma.
Et ehitust arendajale sobivas hinnapiiris hoida, on ettevõte läinud ka juba valminud projekti kallale, et jätta sellest välja kõik, mis võimalik, et hinda odavamaks saada. Millest täpsemalt on loobutud, seda Kusma linnavolikogu ees ei rääkinud.
Kusma peamine soov oli volikogu ees kinnitada, et ehitusplaanis ei ole loobutud ja sellega on edasi mindud. Arendajale on teada ka Viljandi vallavolikogu seisukoht, et ehitus peab nähtavalt käima juba 1. maiks. "Midagi väga konkreetset ma lubada ei saa," nentis ta siiski ja kinnitas, et tegutsemine arenduse nimel jätkub. Aprillis lubas Kusma taas volikogu ette astuda ja arvas, et siis on tal olemas lõplik hind.
Volikogu liikmed pöördusid Kusma esinemise juurde tagasi paar tundi hiljem, kui istung hakkas lõppema ning Eesti 200 liige Ando Kiviberg esitas küsimuse, mis puudutab Vabaduse platsi vastas asuvat praegust maadluskeskuse hoonet, kuhu on kavas kolida noortekeskus.
"Täna kuulsime ka pigem sooja juttu kui mingit konkreetsust," võttis Kiviberg kokku Kusma esinemise. Küll aga uuris ta endise pangahoone ja nüüdse maadluskeskuse tuleviku kohta veekeskuse perspektiivist. Kiviberg tuletas meelde, et see hoone osteti linnale just selleks, et arendada veekeskust, ning ta avaldas kahtlust, et kui nüüd kolitakse majja noortekeskus, võetakse veekeskuselt plaan B juhul, kui järveäärne spaahotelli arendus ikkagi lörri peaks minema.
Viljandi linnapea Madis Timpson ütles seepeale, et linnal ei ole nii ehk naa veekeskuse arendamiseks rahalist võimalust. "Isiklikult arvan, et kui alla järve äärde ei tule, siis linn ise arendama ei hakka ning aitab küll sellest õhuvõngutamisest. Linn peab siis tegema Jakobsoni kooli ujula korda või ehitama ise uue ujula."
Viljandi spaahotell peaks arendaja, linnavalitsuse ja vallavalitsuse juba edasilükatud plaani kohaselt valmima 1. septembriks. Selline tempo pole aga kuidagi mõeldav ning mullu sügisel lepiti suuliselt kokku, et arendaja saab kaks aastat ajapikendust, aga peab sel juhul sügisel ette näitama ehituslepingu.
Kui otsust volikogudes formuleerima hakati, asus vallavolikogu positsioonile, et tahab ehitust oma silmaga näha hiljemalt 1. mail, ainult sel juhul on ta nõus andma ajapikenduse kaheks aastaks.
/nginx/o/2024/03/01/15921727t1h26e3.jpg)
Ehituse venimine tõukus esmalt koroonakriisist, mis seadis veekeskused suure majandusliku surve alla, ning mullu tekkis takistus, kui hinnad järsult kerkisid ja laenuintressid tõusid.
Kuus aastat tagasi, Rakvere Aqva Hotel&Spa kümnendal sünnipäeval kuulutas Roman Kusma, et ettevõttel on plaanis Viljandisse rajada piirkonna uhkeim spaahotell. Järgnes pikk juriidiliste ja poliitiliste lahenduste otsimine, kuidas Viljandi linn ja vald saaksid enampakkumise korras osta hotellilt veeaega oma laste ujulatundideks. Ehitus pidi valmima 2022. aasta sügiseks.
Seejärel ründas esmalt koroona ja seejärel lõi plaanid segi Ukraina sõda. "Kõik hädad tulid ükshaaval ja kolm aastat jutti," lausus Kusma ohates.
Mullu kevadel oli seis selline, et kui äriplaani järgi oleks veekeskus pidanud valmima 25 miljoni euro eest, siis Merko Ehituse pakkumise järgi tuleks hind koos sisustusega 40 miljonit eurot.
Samal ajal on kerkinud tublisti euribor ning ka pankade enda marginaalid. Üks lisaprotsent 25 miljoni euro suuruse laenu puhul tähendaks lisakulu iga kuu umbes 20 000 eurot. Neid protsente on aga vähemalt kolm.
Lahendusena nägi arendaja finantspartneri leidmist. Kui Rakvere Aqva Spa paneks omalt poolt ehitusse kümme miljonit eurot, oleks vaja partnerit, kes lisaks veel vähemalt sama palju, ja siis tuleks pool ehitusrahast veel pangast laenata. Senised läbirääkimised on jooksnud liiva, sest võimalikud rahastajad on avastanud, et risk on liiga suur ja kasum liiga väike.
Just seni tehtud kahe miljoni euro suurune investeering ehitusprojekti paneb arendajat endiselt pingutama, et tehtud töö prügikasti ei satuks.
Rakvere Aqva Spa alustas Viljandisse spaahotelli rajamist 2018. aastal. Nii valla kui linna poliitikute ette laotati plaan rajada Viljandi järve äärde hotell, milles oleksid kaks restorani – à la carte-menüüga buffet-restoran ja peredele mõeldud grillrestoran –, 300-kohaline konverentsisaal, 30–50-kohalised seminariruumid, veekeskus, kaheksarealine ujula ja umbes kümme sauna. Saunakeskuse juurde on kavandatud basseinid ning katusele terrass välibasseiniga. Heaolukeskuses nähakse 25 massaaži- ja hoolitsusruumi ning meelelahutuseks kõige alumisel korrusel kuuerajalist bowling’usaali. Hotelli on planeeritud 150 tuba, mille hulgas on kahte tüüpi sviidid ja üks presidendisviit, ning suur siseõu. Töötajaid oleks vaja ligi 170.
Plaani eelduseks oli rahaline koostöö linna ja vallaga ning poliitikud ja arendaja pidid välja mõtlema, kuidas seda juriidiliselt vormistada. Ainus võimalus oli korraldada riigihange Viljandi linna ja valla koolilastele ujulatundide ostmiseks.
Kui poliitikud olid seadnud valla ja linna peale kokku arendajale makstavaks mõtteliseks piiriks 250 000 eurot aastas, siis pakkumise summa tuli 451 000 eurot. 2019. aasta 8. mail kutsuti kõik huvilised ja asjaosalised Viljandi järve äärde tulevase spaahotelli koha peale ning arendaja ja poliitikud kinnitasid kokkuleppe allkirjadega. Ehitus pidi valmima 2022. aasta 1. septembril.
2019. aasta 8. mail allkirjastati Viljandi järve ääres ujulateenuse ostmise-müümise leping. Allkirjad panid dokumendile veekeskuse arendaja Raivo Tamm, Viljandi vallavanem Alar Karu ja Viljandi linnapea Madis Timpson.
/nginx/o/2024/03/01/15921728t1h3eda.jpg)
Kõik sujus. Hakati tegema projekti ja ehitushinnad tundusid plaanikohased. Kuni saabus koroona. 2020. aasta märtsis kehtestatud eriolukorra alguses andis arendaja esindaja Roman Kusma teada, et projekt pannakse sahtlisse. Rakvere Aqva Spa omanikud pidid võitlema selle eest, et nende põhiäri ellu jääks: Rakveres tuli uksed kinni panna ja basseinid veest tühjaks lasta, töötajaid oli aga vaja hoida.
Suvel olud leevenesid ning projekt võeti sahtlist välja ja lõpetati. Ehitajate hinnapakkumised olid aga sellised, et plaan tuli taas seisma panna. Nii linna- kui vallavolikogult saadi kaks aastat ajapikendust. Nüüd on selge, et ka sellest ajast ei jätku.
Viljandi linna ja valla koolilaste ujumistundide koht on endiselt Jakobsoni kooli ujula, mis vajab remonti.