Omavalitsused suudaksid sõja eest päästa mõne protsendi elanikest

Kiievi läänepoolsest eeslinnast Irpinist evakueeriti 2022. aastal inimesi üle puruks pommitatud silla. Samal ajal käisid linnas lahingud. Viljandimaa omavalitsused suudaksid praegu evakueerida kõigest mõne protsendi elanikest. Foto: Dmitri Kotjuh

Valitsus andis Ukraina sõja teise aastapäeva eel teada, et praegu ei ole riik ega omavalitsused valmis Eesti inimesi sõjaolukorras kaitsma. Viljandimaa omavalitsused suudaksid suure häda korral evakueerida kõigest mõne protsendi elanikkonnast. "Iga pere peab ise leidma konkreetse koha, kuhu oleks kõige õigem sõja ajal pommitamise eest minna," kinnitas Viljandi vallavanem Alar Karu.

Päästeamet on neljal korral – aastatel 2017, 2019, 2021 ja 2023 – tellinud uuringu selle kohta, kui teadlikud on inimesed hädaolukorraks valmisoleku tähtsusest. Selgus, et teadlikkus on paranenud, ent tegelik valmisolek on napp: kriisideks on täielikult valmis kõigest 15 protsenti inimestest.

Seejuures on kõige haavatavamad linlased, kes elavad suures kortermajas: kui eramuomanikest on kõik esmatähtsad vahendid ja varud olemas 34 protsendil, siis kortermaja elanikest ainult kolmel protsendil. Mitmes valdkonnas on täheldada hoopis tagasiminekut. Aasta-aastalt on vähenenud inimeste valmisolek hädaolukorras teisi abistada, oma varusid jagada ja naabruskonna inimestega koostööd teha. Samuti ei oska enamik anda esmaabi.