/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/27/15917044t1hbb1f.jpg)
Tulevast õppeaastast teevad põhikooli lõpetajad eksameid e-keskkonnas ning et sellest süsteemist sotti saada, sooritavad juba tänavused lõpetajad enne kevadet e-proovieksamid. Uut lähenemist varjutab koolide mure arvutite nappuse ja robotiga kõnelemise pärast.
Olustvere põhikooli direktor Liivi Lindemann rääkis, et nemad proovivad sel aastal läbi nii eesti kui inglise keele eksami ning viimati nimetatuga tehti katsetus e-keskkonnas eelmisel nädalal juba ära.
Tänavu kevadpoolaastal on ühtsete ülesannetega põhikooli e-lõpueksamite katsetused eesti keeles, eesti keeles teise keelena ja inglise keeles. Need on viimased proovid enne järgmisel õppeaastal rakenduvaid põhikooli e-lõpueksameid, mis tähendab, et eelmainitud õppeainetes sooritavad õpilased 2025. aasta kevadel eksamid arvutis, mitte paberil.
Inglise keele eksami proovimine arvuti taga ei olnud Lindemanni sõnul tema kooli õpilastele võõras, sest tasemetöid on nad sedasi katsetanud varemgi. «Kirjalik osa oli täiesti normaalne ja õpetajal jääb ära parandamise vaev, sest parandab arvuti,» tähendas ta.
Suulise poolega on lugu teine. Lindemann nentis, et tulevikus võib ta arvamus muutuda, aga proovisuhtlus robotiga näitas, et suuline osa peaks ikkagi olema inimestevaheline jutustamine. «Selle eksami valivad põhikooli lõpus need, kes inglise keelt oskavad, aga paar õpilast jooksis robotiga suheldes kokku. Üks neist ei suutnud üht sõna meenutada ja pobises omaette eesti keeles, et meelde tuletada,» rääkis ta ja selgitas, et robotiga suheldes on puudu inimlik faktor julgustava kehakeele ja pilguga. Ka praktikatunnis suheldakse ju õpetaja või kaasõpilastega. «Suuline suhtlus on ka päriselus enamasti inimeste vahel ja kui robot räägib lennujaamas või telefonis, saab seda alati üle kuulata ega pea vastu rääkima,» tähendas ta.
Põhikooli lõpetamiseks tuleb IX klassi õpilastel sooritada eksam eesti keeles, matemaatikas ja ühes õppeaines omal valikul. Matemaatika põhikooli lõpueksam on 2025. aastal paberil.
Eksamitega e-keskkonda kolimine teeb need Lindemanni pilgu läbi senisest keerulisemaks, aga nagu ta ütles, ei tea veel nende korraldajadki, kuidas süsteemid täpselt toimivad. Seepärast ka katsetused käivad ja koolid saavad anda ausat tagasisidet nende tõrgete kohta.
«Loodetavasti võetakse seda tagasisidet arvesse,» märkis Lindemann ja lisas, et erinevalt suure lõpetajate arvuga koolidest ei ole neil muret, et arvuteid ei jätkuks. Pealegi peaks kooli arvutipark lähema aasta jooksul uuenema. «Nõue on, et arvutid oleksid 2019. aasta omad või nooremad, aga meil on need 2016. aastast,» lausus direktor.
Viljandi linna koolides on lõpetajaid rohkem kui arvuteid. Paalalinna kooli direktor Aavo Palo tähendas, et e-keskkonda kolimine elu kindlasti lihtsamaks ei tee, ja sama meelt oli Jakobsoni kooli direktor Tauno Tilk, kes ütles, et üks asi on tehniline pool, aga teine eesti keele kontrollimine. «Kui muidu parandasid töid oma õpetajad ja said üsna kiiresti tehtud, siis edaspidi peaks lugema keegi oma majast ja keegi väljastpoolt hindaja ka. See suurendab koormust, mis on õpetajatel niigi suur,» selgitas ta.
Lisaks võib direktori sõnade kohaselt mureks saada õpilastele digikanalites harjumuspäraseks muutunud keelekasutus, kus puuduvad punktid, komad ja suured tähed. Siiski tõdes ta, et eks see proovimine annagi asjast kõigile rohkem aimu.
Tänavu lõpetab Jakobsoni koolis neli paralleeli ning klassikomplekti suurus võib olla 24 õpilast. See tooks korraga arvuti taha eksamit sooritama ligi sada õppurit. Jakobsoni koolil on praegu kasutada umbes 45 lauaarvutit ja lisaks 35–40 sülearvutit ning nagu Tilk ütles, siis vaevalt need kümmekond puudujäävat arvutit linnavalitsusele, kes koolidele arvutiteenust osutab, väga suureks probleemiks kujuneb.
Samas on linnas mitu kooli, kuhu seadmed tuleb leida. Aavo Palo tõdes, et nende praegusest tehnikapargist kindlasti ei piisa. Tagada tuleb töökohad, kus saab anda suulist vastust, ja lisaks ekraanidele peavad olema kõrvaklapid, mikrofonid ja hiired ning vaheseinad, et ühest arvutist teise ei näeks. «Tehnilist tööd on palju. Linnavalitsusele on see päris suur koormus need leida,» lausus ta.
Sel aastal on Paalalinna kooli lõpetajaid alla 50, aga järgmisel on juba kolme paralleeliga lend ehk 70 ümber. Koolil on vaid üks arvutiklass, mis vajadust ei kata, ja nagu Palo ütles, tuleb puudujääk ilmselt sülearvutitega eksamite ajaks lahendada.
Viljandi linnavalitsuse IT-teenistuse juht Riho Nõmmeste ütles, et e-katseeksamiteks on koolidel arvutid olemas ning linnavalitsus annab kasutusse ka oma eelmise rendipartii varud. «Praegu on puudus mikrofoniga kõrvaklappidest ja nende tellimisega tegeleme,» täpsustas ta. Kui järgmisel aastal on lõpetajaid rohkem, tuleb seadmeid juurde hankida. Nõmmeste nentis, et vajaliku tehnika ja alusinternetiühenduse tagamine on IT-teenistusele proovikivi ning loomulikult kaasnevad sellega lisakulud.
Eksamikorralduse muutumine tähendab omavalitsusele, et kogu IT-teenistus on sel ajal vaid eksamitega hõivatud, sest arvuteid on vaja eksamile eelneval päeval seadistada, samuti peab eksamite toimumise ajal olema tehniliseks toeks.