Viiesendine lükkab käima psühholoogilise põneviku

Janek Vadi Foto: Elmo Riig / Sakala

Ugala näitleja Janek Vadi saab lavastajaristsed homme, mil väikses saalis esietendub David Mameti näidend «Ameerika piison».

Tempoka ja humoorika loo peategelased on kolm meest, kellel avaneb äkki võimalus saada rikkaks ja õnnelikuks, unustada mured ja viia ellu oma unistused. See tee ei ole küll kõige ausam ja seaduskuulekam, kuid nad otsustavad siiski sellele pöörata.

Näidend sattus Janek Vadile kätte siis, kui ta otsis lugu, mida koos Andres Lepikuga Õisu mõisas suvelavastusena välja tuua. Toona jäi see kõrvale, sest tegevuspaik vanakraamipood ei passinud tegijate meelest mõisamiljöösse ning vanuseliselt ei sobinud Vadi ise mängima ühtki tegelast. Intrigeeriv lugu jäi aga Janek Vadile hinge ning nüüd tõi ta selle lavale Ugalas.

Janek Vadi, mille poolest see näidend teid võlus?

Tekst haaras mind kaasa. Esiteks seetõttu, et tegevus leiab aset vaid ühe päeva jooksul, ning teiseks toimub kõik ühes ruumis. Vanakraamipood on kolme mehe pelgupaik, kuhu nad põgenevad välismaailma eest. Näiliselt ei juhtugi justkui midagi, tegevus on sõnades. See loob aga ägeda õhustiku. Tehes oli põnev nuputada, mis on sõnade taga — see on väga mänguline ja võimas.

Mis žanris see lugu on?

Kui just peab määratlema, siis ütleksin, et kuna mul oli lugedes põnev ja ma ootasin kogu aeg, mis edasi saab, on see põnevik. Mitte selles mõttes, et vaataja viiakse mööda tegevuspaiku rändama, pigem peitub põnevus selles, kuidas karakterid hakkavad avanema.

Tegelaste hingeelu kihutab selles loos kui Ameerika mägedel. Ühel hetkel haliseb mees sellepärast, et teda solvati. Teisel hetkel seletab ta fanaatiliselt teadjamehena, kuidas asjad peavad olema. Äpust saab diktaator ja vastupidi.

Kuigi see lugu on kriminaalne, on selle taga soojus ja inimlikkus, ka heas mõttes saamatus. Meestele kukub sülle võimalus saada paugupealt rikkaks. See on neile suur väljakutse ja kuna nad ei ole kõige teravamad pliiatsid, on nende meeleheitlik ajuderagistamine ühelt poolt naljakas, aga samas kurb. Loodan, et see paneb kaasa elama.

Kui vanusepiirang kõrvale jätta, keda oleksite tahtnud mängida?

Kõik tegelased meeldisid mulle ja pakkusid huvi, sest need karakterid pakuvad palju mänguvõimalusi. Mulle meeldis näidend ka selle poolest, et lool pole üht selget peategelast. Igaühel on oma piinaja ja soov, kuid sellest hoolimata üritavad nad pühendunult ühist plaani ellu viia.

Mulle tundub, et nendel kolmel mehel on üksteist hirmsasti vaja. Neil on suur soov olla koos, vajadus ärakuulamise ja kaastunde järele. Selle taga on inimlik soojus. Välise kesta all on mehed väga tundlikud ja põnev on avastada, mis on neile tegelikult tähtis. Nad on tunnetes põhjalikud: kui keegi vihastab, siis korralikult, kui on meeleheide, siis täiega.

Teie puhul ei olnud lavastamine päris tundmatus kohas vette hüppamine — olete saanud kahel aastal Õisu mõisa suvelavastusi luues kätt proovida. Kuidas on prooviperiood läinud?

Õisus oli töörütm teistsugune ja vastutus ikkagi Andres Lepiku õlul. Esimene katsetus on tunduvalt lihtsam võtta ette koduteatris tuttavate näitlejatega.

Suur kingitus oli see, et sain just need näitlejad, keda tahtsin. Rait Õunapuu jäi mulle meelde lavastusest «Minu isa 20 aastat hiljem» ning ühelt kultuuriakadeemia erialaeksamilt. Samuti oleme koos mänginud «Kollases nooles».

Olen näitlejatele väga tänulik, et nad on minu tohutust verbaalsest ja žestikulaarsest väljendusviisist aru saanud. (Naerab.)

On võimas kogemus, kui ühel hetkel hakkavad sinu märkuse peale mõtted laval realiseeruma. Kui nüüd filosofeerida, siis suusatreenerid räägivad tihtipeale, et vormi ajastamisega on kogu aeg mingi jama, ning nüüd vist saan aru, mida see tähendab. Ei tohi näitlejaid üle koormata ja ära kurnata. Pärast õnnestunud proovi tuleb lasta neil puhata, et nad oleksid värsked ja täpsed.

Prooviperiood on läinud tõusude ja mõõnadega: on saanud nalja ja olnud murehetki. Et näidendi tegevuse eelõhtul on mängitud pokkerit, viisime ka ennast selle maailmaga kurssi ja mängisime kaarte.

Kas te olete oma silmaga näinud seda münti, mille pärast näidendis sagimine käib?

Jah, ostsin selle endale. Uurisin selle kohta ning sain teada, et seda münti peetakse läbi aegade Ameerika kõige ilusamaks.

Piisonikujutisega viiesendist on tehtud üle miljardi eksemplari ning välja lastud ka kullast variant, mida müüakse kalli raha eest.