Juhtkiri ⟩ Kes kardab punast värvi?

Sakala logo Foto: Sakala

Kaitsepolitsei on viimase paari kuuga kinni pidanud kümme inimest, keda on alust kahtlustada Vene eriteenistuse ülesandel Eestis tegutsemises ning kelle arvele võib kanda nii siseminister Lauri Läänemetsa auto akende lõhkumise kui ka mitme monumendi sodimise Tartu rahu aastapäeva eel. Siseminister märkis, et ju tahab Venemaa näidata, et tema käed ulatuvad kõikjale, ning eesmärgiks on hirmu ja pingete külvamine. «Aga tulemus on vastupidine. See muudab meid ainult kindlamaks,» kuulutas ta.

Mõnevõrra kindlamaks ja kangemaks muudab selline asi meie vaimu küll, sest töötab meeldetuletusena, kes on meie naaber. Aga vastupidine mõju avaldub selles, et niisugune poisikesetempude tegemine ja nende seos Venemaaga mõjub naeruväärselt. Kas tõepoolest ja päriselt mõtles keegi Venemaa föderaalses julgeolekuteenistuses venemeelsetele kasulikele idiootidele välja käitumisjuhised, mille ametnikud siis laiali jagasid, ning mõned Eestis elavad inimesed võtsidki värvipurgi kätte ja jooksid värvi loopima, eesmärgiks näidata Venemaad suure ja hirmsana?

Selliste tegevuste taustal tundub Venemaa ju nõrga ja tobedana. Hambutu ja lollina. Enesestmõistetavalt ongi praegu raske välja mõelda positiivseid või vähemalt neutraalseid omadussõnu, millega naaberriiki ja selle valitsejaid iseloomustada, ent sedasorti propaganda eesmärk peaks ju olema, nagu kaitsepolitsei ja siseminister märkisid, hirmu ja pingete külvamine. Kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kelles selline asi hirmu tekitab?