AIVAR JAESKI ⟩ Kas maagümnaasiumide kaotamine teeb Eestis elu paremaks?

Suure-Jaani kooli ja gümnaasiumi direktor Aivar Jaeski Foto: Elmo Riig

Vaatasin Suure-Jaani gümnaasiumi õpilaste arvu eri aastatel ja tõdesin, et kui 2014. aastal oli hakatud levitama kuulujutte gümnaasiumi võimaliku sulgemise kohta, kukkus järgmisel aastal gümnaasiumi õpilaste arv 85-lt 42-le. Võttis viis aastat, enne kui gümnaasiumi saadi praegune stabiilne 70 ringis õppijate hulk tagasi. Usun, et kui lõpeksid need kuulujutud sulgemiste kohta, kasvaks gümnasistide arv maagümnaasiumides veelgi.

Õpetajate streik näitas selgelt, et haridusministeeriumil pole raha, motiveerimaks ja mõjutamaks valdu gümnaasiume sulgema. Vallavalitsused saavad väga hästi aru, et mida vähem teenuseid ja tööd neil on kohapeal pakkuda, seda vähem noori tahab kodukohta jääda. Kui Põhja-Sakala vallas gümnaasium suletaks, koliks jälle kümmekond perekonda Suure-Jaani linnakesest ja selle ümbert ära. Ainult riigilt saadava lisaraha või investeeringu abil saavad vallad luua asendusmeetmeid gümnaasiumide kaotamisele.

Meil on 112 munitsipaalgümnaasiumi, kümne reformiaasta jooksul on suudetud luua vaid 26 riigigümnaasiumi. Nendesse uutesse linnagümnaasiumidesse on ka see kurikuulus betooniraha kulunud. Võib-olla on ministeeriumi plaanid liiga ambitsioonikad?