Lahkus tunnustatud käsitöökunstnik (1)

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Lahkus tunnustatud käsitöömeister Valve Alamaa.
 
Lahkus tunnustatud käsitöömeister Valve Alamaa.  Foto: Peeter Kümmel

91-aastasena lahkus eelmisel kolmapäeval meie seast tunnustatud käsitöökunstnik Valve Alamaa, keda on suurte teenete eest rahvusliku käsitöö viljelemisel pärjatud Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli ning esemelist rahvakultuuri väärtustava Eesti pärandihoidja aastaauhinnaga. 2017. aastal pälvis ta rahvakultuuriauhinna Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupilt.

Valve Alamaa sündis 7. augustil 1932 Paistu kihelkonna Tuhalaane valla Pahuvere külas Ivaski talus. Kooliteed alustas ta 1939. aastal Tuhalaane algkoolis. Eriala asus ta omandama 1947. aastal Viljandi arvetööstustehnikumi õmblusklassis.

Suurema osa oma elust töötas Alamaa kaubanduses, kuid selle kõrvalt jätkus tal aega ja tahtmist kauni käsitöö tegemiseks. Seitsmeaastaselt õppis ta taluperenaisest ema kõrvalt esimesed käsitöövõtted ja edasi omandas ta ise kõik vajalikud oskused ja nipid, et teha hästi igasugust käsitööd, olgu see siis rahvuslik tekk, Mulgi kirikindad või rahvarõivad. Teda on peetud üheks paremaks kangakudujaks Viljandimaal.

Ta ise on öelnud, et käsitöö on tegevus, mida ei suuda enam järele jätta. "Olen eluaegne nõelapiinaja," lausus Valve Alamaa, kelle lemmikala oli tikkimine.

Üks olulisi pöördepunkte tema loomingulisel teel oli tutvumine tekstiilikunstnik Veevi Pajupuuga. See viis tikkimise ja kudumise juurde ning nii sündisid näitused, kus enamiku tekkide kavandite autor oli Veevi Pajupuu.

Rahvusliku käsitöö hindamist ja säilitamist ning selle arendamise vajalikkust oli Valve Alamaale tema enda sõnul õpetanud professor Anu Raud, kes omakorda on öelnud, et Valve Alamaal oli eriline oskus oma töödele loovalt läheneda, teha õigeid ja rahvuslikke esemeid.

Valve Alamaa juhendas mitut käsitööringi. 1972–1992 töötas tema juhendamisel Viljandi muuseumi käsitööring ja 1977–2011 Uue-Kariste käsitööring. Praktilisi oskusi õpetas ta ka Viljandi kultuuriakadeemia tudengitele.

1970. aastatest osales ta näitustel ning 1992. aastal avati tema esimene personaalnäitus Viljandi muuseumis. Ta avas elu jooksul seitse personaalnäitust. Viimane neist oli 2017. aastal Kondase keskuses, kus olid väljas tikitud ja sõbakirjalised vaibad, sallid, sõbad ja padjad tema erakogust.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles