Solastalgia ja totaalne üksildus ärevusest läbiimbunud õhustikus

Ugala uuslavastus «Kahe laine vahel» võtab ette meid kõiki ähvardava kliimakatastroofi, mis pakub igapäevast mõtteainet nii laval kui saalis. Foto: Elena Koit

Pidades silmas Taago Tubina seniseid lavastajatöid, näib kliimakriisi ja sellest tulenevat kliimaärevust käsitlev igati loogilise jätkuna. Eriti teretulnud on lavastuse tarvis koostatud lisamaterjalid, mis pakuvad asjahuvilistele teemasse detailsemat sissevaadet ning tutvustavad ühtlasi uusi termineid, näiteks mida tähendab õieti «kliimaärevus» või «solastalgia».

Nagu ühest sellisest lisamaterjalist selgub, käsitletakse Tubina arvates keskkonnateemasid Eesti teatris kahetsusväärselt vähe. Kliimamuutused on miski, mis eksisteerib enamiku inimeste teadvuses kogu aeg, ent ühel või teisel põhjusel ei lase nad end sel ülemäära mõjutada, olgu põhjuseks pessimism või enese loodud illusioon, et ignoreerimine kaotab probleemi ära.