/nginx/o/2024/02/07/15872396t1h605d.jpg)
12 aastat Eesti rahvakultuuri keskuses töötanud ning aastaid mitmesugusel moel kultuurielu juhtinud ja korraldanud Anneli Kundla saab presidendilt Valgetähe V klassi teenetemärgi rahvakultuuri edendamise eest.
Eesti rahvakultuuri keskuses rahvakultuurispetsialistina töötav Anneli Kundla on paljudele viljandimaalastele tuntud inimene ning kultuurirahvas hindab ja hoiab teda väga. Keeruline on Kundlale isegi täpset ametinimetust anda, sest rahvakultuuri keskuses on ta töötanud juba 12 aastat, aga selle kõrvalt teinud ka palju muud, näiteks juhtinud Suure-Jaani kultuurimaja ning korraldanud aastaid sealset muusikafestivali ja sadu teisi üritusi.
Kolmapäeva hommikul, kui presidendi teenetemärkide laureaadid välja kuulutati, oli Anneli Kundla teel maakonna kultuuritöötajate nõupidamisele ja koolitusele, et organiseerida järjekordseid üritusi, teistega mõtteid vahetada ja kultuurikatel ikka keemistemperatuuril hoida. Õnneks leidis ta oma tihedast päevakavast veidi aega, et tungivalt peale käiva ajakirjanikuga juttu rääkida. Enda teada rahvakultuurist Viljandimaal, lähenevast vastlapäevast ning muust sellisest, mis ajakirjanikku millegipärast hirmsasti just kolmapäeva hommikul huvitas.
Anneli Kundla juhatas külalised rahvakultuuri keskuse ilusasse saali. Seejärel sai ta aga teada, et teda on ninapidi veetud ning kuigi lugu tuleb tõesti rahvakultuurist, siis pigem sellest, et Viljandimaa rahvakultuuri on nii hästi edendatud, et selle eest saab ta presidendi tunnustuse. Muidu väga jutukas Anneli Kundla vakatas ning hakkas seejärel nutma.
Rahvakultuuri keskusesse jõudis Kundla 2012. aastal. See oli esialgu poole kohaga töö ning puuduva töötaja asendamine, täiskohaga on ta keskuses 2018. aastast ning on seega juba peaaegu kuus aastat kohaliku kultuurivankri ees tööd rüganud. Mida teeb üks täiskohaga rahvakultuurispetsialist?
"Rahvakultuurispetsialist on justkui tugiisik neile, kes rahvakultuuriga tegelevad," rääkis Kundla. "Me korraldame rahvakultuuriga seotud pidusid, sellel aastal on näiteks laulu- ja tantsupidu tulemas, lisaks veel Lõuna-Eesti memme-taadi pidu, siis ka Viljandimaa virred, folklooripäev, maakondlik žanripäev ja vaimulik laulupidu. Sündmusi, millega me seotud oleme, on palju. Lisaks peame andmekogu, kus on kõik rahvakultuuriga seonduv kirjas, korraldame koolitusi, õppepäevi, väljasõite ..."
Päevakava on Anneli Kundlal tõesti tihe ning küsimuse peale, et kas vabu tunde üldse niimoodi jätkub, vastas ta veendunult, et jätkub ikka, neid tuleb endale lihtsalt võtta.
"Need ta muidugi koob täis!" täiendas Viljandimaa omavalitsuste liidu kultuurinõunik Kai Kannistu, kes saatuse tahtel lillede kinkimise tunnistajaks ja Anneli Kundla esimeseks õnnitlejaks sattus olema. Ta kõneles, et Viljandimaa kultuuritöötajatel on Anneli Kundlaga väga vedanud. "Meil on moto, et "Kui Kundla rahvas kuldsel a‘al kord istus maha sööma"," rääkis Kannistu naljatledes.
/nginx/o/2024/02/07/15872398t1hd9bf.jpg)
Teenetemärkidele ja medalitele sobivaid omanikke riigipea kantselei ise mööda Eestit enamasti taga ei otsi ning selleks esitavad inimesed kandidaate. Küsimuse peale, kas tal on aimu, kes võis tema esitada, hakkas Anneli Kundla naerma ning noogutas teadjalt. "Mul on oma kahtlused tõesti. Arvan, et eks selle taga meie rahvakultuuri keskuse rahvas ise olegi. Meie kommunikatsioonijuht küsis minult mitu kuud tagasi CV-d ning ma andsin selle talle," meenutas ta naeruselt. "See on tore märkamine ja tunnustamine. Kui omad inimesed märkavad, siis see on tõesti ülim! Ma olen siiralt õnnelik."
Mismoodi aga õnnitleda ning tunnustada üht tublit inimest nii, et see rahvakultuuriga ühte jalga käiks? Anneli Kundla mõtles veidi ning leidis vastuse: õnnitlemise kombestik on küll ehk mitmekesine, ent eesti rahvakultuur näeb ette seda, et õnnitleda tuleb siiralt ja südamest.
/nginx/o/2024/02/07/15872397t1h40ac.jpg)
Rahvakultuuri keskuse kommunikatsiooni- ja personalijuht Kaja Liivak kinnitas, et CV-d sai mõni kuu tagasi süütult küsitud just aumärgi tarvis, kuigi mõtte autoriks teda kindlasti pidada ei saa.
"See on ikka terve meie asutuse poolt välja pakutud," kinnitas Kaja Liivak. "Anneli on selline vahva kolleeg, kes on kahe jalaga maa peal, kellel on tohutult lai silmaring ning kes on ääretult rahulik. Eks kultuuritöös ole nii või teisiti hästi palju emotsioone, aga vahepeal tuleb selleks, et olla tõhus ja eesmärgipärane, emotsioonid veidi kõrvale tõsta. Anneli just selline ongi: ta ajab oma asja, mõtleb kaasa ning on inimene, kelle süda on ääretult õige koha peal."
Kas teenetemärgi saamine paneb nüüd kolleege Anneli Kundlat kuidagi teise pilguga vaatama?
Kaja Liivak nii ei arva, sest üksteist hoitakse keskuses niigi väga. "Meil on väga palju selliseid inimesi ning minu arvates on tore, et asutused omaenda inimesi märkavad. Tihtipeale märgatakse ikka neid, kes on meie koostööpartnerid või tegutsevad maakonnas. Eesti rahvakultuuri keskus on aga hakanud järjest enam oma inimesi lähemalt vaatama, toetama ja hoidma."