Keskmine Viljandimaa elanik viis mullu taarapunkti 280 tühja pudelit või purki

Keskmine viljandlane viis mullu taarapunkti 280 tühja pudelit või purki. Foto: Elmo Riig

Möödunud aastal tagastasid Eesti elanikud 333 000 0000 pandimärgiga pakendit ehk 261 ühe inimese kohta. Viljandimaa elanikud tagastasid 12 800 000 miljonit pandipakendit ehk keskmiselt 280 pandimärgiga pakendit elaniku kohta.

Taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend teatel tõusis pakendite tagastus sellega uuele rekordtasemele. 2023. oli juba neljas järjestikune aasta, kui pandipakendeid rekordiliselt palju tagastati. 2019. aastal püstitasid Eesti elanikud rekordi, kui tagastasid 250 miljonit pakendit, mullu kasvas see arv 333 miljonini.

"Eelmise aasta statistikat vaadates näeme positiivseid arenguid," ütles Eesti Pandipakendi juht Kaupo Karba. Ta lisas, et kõige tähelepanuväärsem arv on ikkagi 333 miljonit pakendit, mida on 40 miljonit rohkem kui alles kaks aastat tagasi.

"See näitab, et Eesti elanike ostujõud on viimastel aastatel järjest suurenenud ning õnneks on keskkonnast hoolimine astunud sellega samas või isegi veidi kiiremas tempos," rääkis Karba ja avaldas lootust, et pandipakendite tagastusprotsent ületab varsti isegi 90 protsendi piiri.

Aasta kokkuvõttes suunas Eesti Pandipakend kümnest ostetud pakendist üheksa tagasi ringlusesse. See oli Karba hinnangul võimalik ainult tänu hoolsatele Eesti elanikele. Hiljutise Turu-uuringute aktsiaseltsi tehtud küsitluse järgi viib 96 protsenti Eesti elanikest koju kogunevat pandimärgisega taarat tagastuspunkti, sealjuures 90 protsenti teeb seda alati.

Kui keskmiselt tagastas üks Eesti elanik eelmisel aastal 261 pandipakendit, siis kõige keskkonnateadlikumad inimesed elavad Hiiu- ja Saaremaal, kus üks elanik viis keskmiselt 316 ja 291 pakendit taaraautomaati. Kõige tagasihoidlikumad taaratagastajad leiab aga Ida-Virumaalt, kus tagastati 172 pakendit elaniku kohta.