Päästeametnike eest paluv vaimulik: ilmselt ei läheks ma õnnistama bordelli või narkoäri

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimuliku Marko Tiituse sõnul võib õnnistada kogudust, maad ja rahvast, külvi ja lõikust, aga ka igapäevases kasutuses olevaid esemeid ja rajatisi. Foto: Elmo Riig

Viljandi päästekomando uue hoone sisse õnnistav Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi praosti, tulevase piiskopi Marko Tiituse sõnul kutsusid kohalikud päästjad ta piduliku sündmuse tunnistajaks ja õnnistajaks. "Ilmselt ei läheks ma õnnistama bordelli või narkoäri. Päästeametis töötavad aga inimesed, kes hoolitsevad meie kõigi turvalisuse eest ning peavad seda vajadusel tegema ka oma elu ja tervisega riskides. Miks siis mitte neile Jumala õnnistust ja kaitset paluda, kui nad seda soovivad," ütles praost.

Tema kinnitusel võiks vaimulik õnnistamisest keelduda juhul, kui hoones toimuks midagi, mis oleks otseselt ebaseaduslik või kristlike kõlblusnormidega vastuolus. "Kirikus teeme vahet esemete, rajatiste, sündmuste ja inimeste pühitsemisel ja õnnistamisel. Pühitsemine tähendab kellegi või millegi eraldamist religioosseks või sakraalseks otstarbeks. Pühitsetakse vaimulikke, kirikuõpetajaid, diakoneid ja piiskoppe. Need on inimesed, kes on "eraldatud" teiste hulgast kiriklikuks teenistuseks. Samamoodi pühitsetakse kirikuhooneid ja neis paiknevaid sakraalseid esemeid – altareid, oreleid, vitraaže," selgitas Tiitus kahe termini vahet.

Õnnistamine on sisult laiem, tähendades kellelegi või millelegi Jumala õnnistuse palumist. "Õnnistada võib kogudust, maad ja rahvast, külvi ja lõikust, aga ka igapäevases kasutuses olevaid esemeid ja rajatisi. Kui kirikuõpetaja kutsutakse õnnistama kellegi kodu, siis ei tähenda see hoonele mingi maagilise või energeetilise väe omistamist, vaid pigem on see eestpalvetalitus, kus selles kodus elav perekond ja nende ettevõtmised usaldatakse Jumala kaitse alla," selgitas kirikuõpetaja.