Helilooja Mart Saar aitas noorteadlase pjedestaalile

Sakala
Copy
Helilooja Mart Saar kirjutas suure osa oma loomingust Viljandimaal Hüpassaares.
Helilooja Mart Saar kirjutas suure osa oma loomingust Viljandimaal Hüpassaares. Foto: arhiiv

Konkursi "Teadus 3 minutiga" finaalgalal reede õhtul Eesti teaduste akadeemias selgusid viis parimat noorteadlast. 

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tõi žürii otsust välja kuulutades esile, et konkursil osalejad on läbinud olulise murdekoha, vahendab uudisteagentuur BNS.

"Kui eelmisel kahel konkursil domineerisid tehniliselt absoluutselt perfektsed esitlused, kus sisu oli minimeeritud, siis nüüd on liigutud tagasi tehniliselt – võib-olla taotluslikult – krobelisemate esitluste juurde, mis on aga väga empaatilised ja kuhu on lisatud isiklik dimensioon – just see, mis tegelikult ühiskonda kõnetab," kommenteeris Soomere viie laureaadi esitlusi.

Martin Haamer Tartu ülikoolist rääkis teemal "Kas bussisõit peabki aeglane olema?", Sten Heinoja muusika- ja teatriakadeemiast kõneles interpreedi rollist Mart Saare klaveriprelüüdide kujundamisel, Katriin Kristmann tehnikaülikoolist tuli lavale ettekandega "Kassikullast päikesepatareidega Maalt Kuule", Hanna Britt Soots Tartu ülikoolist vaatles võimalusi, kuidas matemaatika aitab maailmast paremini aru saada, ning Inge Varik tehnikaülikoolist heitis pilgu munasarja saladustele.

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda EuroScience Open Forumil (ESOF) Poolas Katowices. ESOF on iga kahe aasta tagant toimuv festival, konverents ja mess valdkondadevaheliseks aruteluks teaduse, innovatsiooni ja ühiskonna seoste üle, teaduse ja ühiskonna kokkusaamiskoht. Tänavuse ESOF-i teema on "Elu muudab teadust".

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad välja parimad teadusartikli kirjutajad. Kolme esile tõstetu hulka pääsesid Katriin Kristmann ja Mark Mets Tallinna ülikoolist teemaga "Ukraina globaalne tähtsus Twitteris" ning Jane Remm kunstiakadeemiast teemaga "Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled".

Konkursi finaali jõudsid 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Žüriisse kuulusid peale Tarmo Soomere riigikogu liige Kadri Tali, lavastaja ja näitleja Karl Laumets, ajakirjanik Urmas Jaagant, koolijuht Pille Kaisel, ettevõtja Hannes Tamjärv ning Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide konkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Teaduste akadeemia avas lähemalt ka žürii lemmikute tagamaid. Nii on Tartu ülikooli geograafiaosakonna nooremteadur Martin Haamer pühendunud ühistranspordi täiustamisele. Oma töös uurib ta, kuidas muuta ühistransport võimalikult mugavaks liikumisviisiks võimalikult paljudele inimestele, kasutades selleks mitmesuguseid suurandmeid ja modelleerimist.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. 2021. aastast omandab ta doktorikraadi muusika- ja teatriakadeemias. Heinoja on Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali mullune aastapreemia laureaat.

Katriin Kristmannil on juba aastaid olnud huvi kosmose vastu ning alates Ahhaa planetaariumis töötamisest on ta end selles vallas proovinud ka rakendada. Tema teadusprojektis tehakse koostööd Euroopa kosmoseagentuuriga, et töötada välja päikesepaneele Kuul kasutamiseks. Lisaks on ta juhatuse esimees Eesti Tudengisatelliidi sihtasutuses, mis saatis eelmisel aastal kosmosesse satelliidi ESTCube-2.

Hanna Britt Soots uurib murruliste diferentsiaalvõrrandite omavahelisi seoseid. Oma teadustööga seoses huvitab teda, kuidas on võimalik matemaatikat rakendada teistes teadusharudes. Lisaks doktoritööle õpetab ta gümnaasiumis programmeerimist ning on aktiivne üliõpilasesindaja ülikooli otsustuskogudes. Vabal ajal tegeleb ta kudumisega ning naudib Briti huumorisarju.

Inge Varik on geenitehnoloogia doktorant, kelle uurimissuundadeks on rakkudevaheline suhtlus inimese munasarjas ning keskkonnakemikaalide mõju naise viljakusele. Huvi reproduktiivbioloogia vastu tekkis Varikul juba bakalaureuseõpingute ajal, mil ta uuris hiire munasarju. Ta loodab oma teadustöö tulemusena leida võimalusi, kuidas täiustada viljatuse diagnostikat ja viljatusravi. Lisaks teadustööle osaleb Varik aktiivselt ülikooli õppetöös ning tegeleb teaduse populariseerimisega.

Tagasi üles