/nginx/o/2009/02/07/129435t1h55fe.jpg)
Neljapäeva õhtul said päästjad järjekordse väljakutse, mille põhjuseks oli puhastamata korstnas süttinud tahm.
Pühitud korstnasse tuli ei hakka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õnnetuskohale Karksisse sõitnud päästjad puistasid korstnasse soola ja summutasid sellega põlengu. Tuli korstnalõõridest kaugemale ei levinud.
Kui kogu Lõuna-Eesti päästekeskuse teenindusalas oli mullu 58 tahmapõlengut, siis 15 neist leidis aset meie maakonnas.
«Viljandimaa tuleb selles osas eriti esile,» nentis päästekeskuse pressiesindaja Marek Kiik.
Tuli võib korstnast väljuda
Tahmapõlengute arv kasvab külmakraadide tõustes, sest siis hakatakse rohkem kütma. Põleng saab tavaliselt alguse kütteseadme lõõridest ja levib korstnalõõridesse. Korsten muutub tulikuumaks, sellest võib välja lennata sädemeid ja vahel ka leeke.
«Oluline vahe on sellel, kas põleb tahm või pigi,» selgitas Marek Kiik. «Tahm põleb ruttu ära, aga pigi miilab kaua ja annab suurt kuumust, see aga ohustab ehituskonstruktsioone.»
Päästjad soovitavad jälgida, et korstnas või kütteseadmes poleks pragusid, kust tuli võiks ümbritsevat süüdata. Kindlasti ei tohi korstna vastas olla ühtki eset.
Viljandi päästjad kasutavad kustutamiseks tavalist keedusoola. Abiks on tule kustutamine koldes, et lõõrides langeks temperatuur ja leegid saaksid sumbuda.
«Kõige kindlamalt aitab põlenguid ära hoida aga kütteseadmete hooldamine vähemalt kaks korda aastas,» toonitas pressiesindaja.
Hooletuid on palju
Viljandimaa tuletõrjeühingu juhatuse esimees Toomas Henk rääkis, et korstnapühkijatel on töörohkeim aeg augustist novembrini. Ülejäänud ajal käiakse küttekehi puhastamas kokkuleppel majaomanike ja elamuühistutega.
«Korstnalõõrid tuleks korda teha ka kevadel pärast kütteperioodi lõppu,» soovitas esimees.
Viljandi majade küttekehade seisukorda nimetab Henk keskpäraseks, kuid paljud suhtuvad tema hinnangul nende regulaarsesse puhastamisse siiski hooletult.
«Korstnalõõride ummistusi tuleb sageli ette,» nentis Henk. Tema sõnul on majaomanikud pühkimist tellima hoolikamad kui üürnikud. Remonti alustavad inimesed lasevad aga kõigepealt küttekehad korda teha.
Kindlasti tuleb koos suitsulõõridega puhastada ka ventilatsioonilõõre. Need on sageli umbes ja täis kõikvõimalikku prahti — sealt on leitud isegi surnud linde.
Pühkima peab asjatundja
Ühingus on ametis kaks vajaliku koolituse läbi teinud meest: Märt Jõekäär pühib korstnaid ja Valbo Tähiste teeb ka pottsepatööd. Paberitega korstnapühkija on ka omal käel töötav Margus Treimuth.
Vahel kipuvad korstnate kallale ka puudulike oskustega mehed. «Meie juurde tullakse sageli, kui mõni selline on töö valesti teinud,» lausus Toomas Henk.
Korstnate tahmumise ja pigitumise põhjuseks peab ta seda, et inimesed ei oska õigesti kütta. Näiteks pidi korstnapühkija hiljuti minema appi majaomanikule, kes oli osanud kuu ajaga korstnalõõrid kinni kütta.
«Paljud panevad pliidi või ahju puid täis ja sulevad alt õhu juurdepääsu. Nii tekib umbpõlemine, sest lisaõhku ei tule,» kirjeldas tuletõrjeühingu juht. Ta soovitab lasta tulel 10-15 minutit vuhinal põleda ja siis õhu juurdepääsu parajaks reguleerida.