200 000. kutsetunnistus anti Viljandi gümnasistist kelnerile

Johanna Mänd (paremal) võttis tunnistuse vastu kelneri kutsekomisjoni aseesimehelt Kristi Tarikult. Foto: Marko Saarm

Kutseregistri andmeil anti Eestis jaanuaris välja 200 000. kutsetunnistus, mille väljastas Eesti peakokkade ühendus Viljandi kutseõppekeskuses kelneri kutseeksami sooritanud Johanna Männile.

Nagu vahendab pressiteates sihtasutus Kutsekoda, jõudis Viljandi gümnaasiumi abiturient Johanna Mänd kelneri kutseõppesse valikainekursuse kaudu, mida gümnaasium pakub koostöös Viljandi kutseõppekeskusega. Kelnerikursus oli Männi teadlik valik ning õppima asudes oli talle algusest peale selge, et ta tahab sooritada ka kutseeksami ja omandada kutsetunnistuse.

«Kutsetunnistus tuleb tulevikus tööturul kasuks. Toitlustus-teenindusvaldkonnas jätkamise korral annab see tipptasemel restoranidesse tööle kandideerides konkurentsieelise,» lausus ta ja lisas, et kelneri kutseõpe oli põnev ja avardas silmaringi.

Kutsetunnistus anti Johanna Männile pidulikult kätte Fellini kohvikus, kus ta õpingute kõrvalt kelnerina töötab. Eesti peakokkade ühenduse esindaja, kelneri kutsekomisjoni aseesimees Kristi Tarik märkis, et kutsetunnistus pole lihtsalt paberitükk, vaid sellega tunnustatakse saaja võimekust, pühendumust ja professionaalsust.

«See on tõend sellest, et läbitud on palju väljakutseid, omandatud vajalikud oskused ja tõendatud erialased pädevused kõrgel tasemel,» kõneles ta. «Kelneri eriala on oluline osa teenindussektorist ning see nõuab mitmekülgseid oskusi ja suurepärast suhtlemisoskust. Kelner on sageli esimene inimene, kellega külalised toitlustusettevõttes kokku puutuvad, seega mängib ta olulist rolli kogu elamuse kujundamises.»

Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma tõi välja, et kutsetunnistus on kvaliteedimärk. Kutseeksami saab teha igaüks, kes vastab kutsekvalifikatsiooni nõuetele. On olemas niinimetatud töömaailma kutsed, kus oma oskusi ja töökogemust tõendavad juba töötavad inimesed. Samas teevad kutse- ja erialaliidud kutseeksameid kutseõppeasutuste koolilõpu eksamina ning oskajatel koolilõpetajatel on võimalik juba tööturule sisenedes kvaliteedimärk kaasa saada.

«Tööturul on vähemuses erialad, kus töötada saab ainult kutsetunnistust omades. Enamasti on kutsetunnistus boonus ja annab tunnistust headest oskustest,» rääkis Randma. «Samas on mitme eluala suuremad tööandjad hakanud värbamisel eelistama kutsetunnistusega töötajat ning sidunud kutsetunnistuse lisahüvedega.»

Eesti peakokkade ühenduse presidendi Taigo Lepiku ütlust mööda on tekkimas suundumus, et kutsetunnistusega kokkade palgatase on kõrgem. Hea meel on tal selle üle, et avalik sektor kutsetunnistust aina enam väärtustab ning hangetes on kirjas, milline kutsetase peab osalemiseks olema.

Lepiku sõnul ei ole kutsetunnistus valdkonnas tööle asumise eeltingimus, ent neil, kel töökogemus juba olemas, soovitab ta kutset taotleda. «Küsimus ei ole ainult töökogemuses. Kui töötad lihtsalt kokana, ei tea keegi sust midagi, ent kutsetunnistus on ühtne alus kõigile, see tõendab teatud oskuste olemasolu,» märkis ta.

Eesti kutsesüsteemis anti esimesed kutsetunnistused välja 1999. aastal kinnisvara hindajatele. 10 000. kutsetunnistus anti laskesuusatamise treenerile 2005. aastal. 100 000. kutsetunnistuseni jõuti 2015. aastal ja selle omanikuks osutus langetustraktori juht.

Läbi aegade on kõige rohkem kutsetunnistusi saanud sporditreenerid. Treeneritele on väljastatud ligi 19 000 kutsetunnistust. Tunnistuste arvukuselt järgnevad turvatöötajad, kokad, ehitusjuhid ja -viimistlejad, raamatupidajad ja teised. Kelneritele on väljastatud üle tuhande kutsetunnistuse.

Eesti peakokkade ühendus on toitlustus- ja majutusteeninduse kutseala kutsete andja. Ühendus annab koka, kelneri, baarmeni ja hotelliteenindaja kutse.

Süsteemi kohta saab lähemalt lugeda Kutsekoja ja kutseregistri veebilehelt.