Eesti kirjanduse auks lehvivad lipud ja tullakse kokku

Viljandi linnaraamatukogu töötaja Marge Liivakivi-Minina koostatud raamatupealkirjade luuletus Foto: Viljandi linnaraamatukogu

Täna tähistatakse teist korda eesti kirjanduse päeva ja see on lipupäev. Viljandis saab kohtuda oma linna kirjanikega ning raamatukogu kutsub selleks, et päeva pidulikumaks muuta, eesti kirjanike raamatute pealkirjadest lauseid või luuletusi moodustama.

Täna kell 17 on kirjandushuvilised oodatud Viljandi Raamatukoi poodi, kus kohtuvad kirjandusliku loominguga Viljandis tegelevad inimesed. Facebookis kohtumise välja kuulutanud Kiti Põld kirjutab, et kavas on rääkida eesti kirjandusest, eeskujudest ja lemmikutest, aga ka Viljandis kirjutamisest, loomepiinadest ja avaldamisjulgusest koos raamatutesse vaatamise ja ettelugemisega.

Viljandi prosaistide, poeetide, dramaturgide ning algupäraste käsiraamatute autoritena on kirjas Justin Petrone, Kristi Kangilaski, Gert Kiiler, Üllar Myrakas Priks, Heiki Raudla, Kadri Lepp, Margus Haav, Triin Loide, Andres Noormets, Marje Aavik, Liis Aedmaa, Katrina Karu, Triinu Tints, Kristjan Otsmann, Anu Röömel, Liisi Seil, Triinu Kree, Anu Kree, Silver Teinbas, Reet Post, Helle Paldra, Ülo Alo Võsar, Elle Eha-Are ja Kiti Põld.

Linnaraamatukogus on kell 18 menuka kirjanduslike kohtumisõhtute sarja "Salongijutud" tänavune avaüritus. Seekord osalevad kohtumisel koguni kolm kirjanikku: Justin Petrone, Paavo Matsin ja Gert Kiiler. Kõigil neil ja nende loomingul on oma seos Viljandiga ning seetõttu tulevadki jutuks nii kirjandus Viljandis kui Viljandi kirjanduses.

Eesti kirjanduse päev seati eelmisel aastal sisse selleks, et hoida au sees kirjanduse tüvitekste ning pöörata tähelepanu tänapäeva kirjandusele ja kirjanike rollile eesti kultuuris ja Eesti ühiskonnas.

Kultuuriministeeriumi kodulehel seisab, et kirjandus on inimeste ja põlvkondade ühendaja, sest hõlmab kogu rahvast, erinevaid vanuse- ja ühiskonnarühmi. Emakeelse ilukirjanduse lugemine rikastab sõnavara, aitab mõtestada ümbritsevat maailma ja sõnastada oma kujutlusi viisil, mida ei võimalda ükski teine kunstivorm. Kirjanduse mõju inimese vaimsele võimekusele ning kultuurilisele seotusele on hindamatu.