Jaak Allik ⟩ Haridusreform nõuab alustuseks maksureformi

Jaak Allik Foto: Mihkel Maripuu

KUI ÕPETAJAD veel pisut vastu peavad, küllap siis Kaja Kallas oma lapsiku jonni jätab ja ühiskonda frustreeriva streigi lõpetamiseks vajalikud 10 miljonit eurot leiab. Kõik asjaosalised aga teavad, et asi pole ju selles, vaid hoopis 200 miljonis euros: nii palju läheks maksma Kristina Kallase soovitav kollektiivleping õpetajatega, et tõsta nende keskmine palk 2027. aastaks valitsuskoalitsiooni lubatud 120 protsendini riigi keskmisest palgast.

Peaminister teeb näo, nagu selle peaks leidma haridusminister kavandatava üldharidusreformi tulemusena. Kristina Kallas teab muidugi, et sealt seda raha leida pole, ometi tahab ta alustada haridustöötajate ja omavalitsustega soovitud läbirääkimisi. Eesti 200 juht Margus Tsahkna teatas möödunud neljapäeval ETV «Esimeses stuudios» esinedes, et võluvits on lõpuks käes ja reformikava valmis. Et ta aga peale naljasaadete lemmikmeemideks muutunud mõistete «pikk plaan», «nulleelarve» ja «personaalne riik» midagi konkreetset lisada ei osanud, siis vaadakem korraks Kristina Kallase meile tõotatud reformi sisse.

Juttu on olnud selle reformi kolmest alustalast ning esimene neist on õpetajate karjäärimudel – nooremõpetaja, õpetaja ja vanemõpetaja –, mille kohaselt diferentseeruks ka nende palk. Selle alustalaga on kõige lihtsam, sest samasugune mudel meil kehtiski, kuni minister Jaak Aaviksoo selle 12 aastat tagasi kaotas, et see asenduks kutsekvalifikatsioonisüsteemiga, mis pidi tipnema mentorõpetaja kutsejärguga. Et selleks palgaerinevusi ette ei nähtud, jäi see soiku. Parim uus on hästi ununenud vana, aga raha sellisest muudatusest muidugi juurde tulla ei saa.