Mastid kõrguvad liinide ootel

Uus kõrgepingeliin suurendab piirkonna varustuskindlust. Soomes valmistatud 35—45 meetri kõrguste torumastide vahe on keskmiselt 450 meetrit.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Täispikkuses artikkel
ilmus 16. märtsi «Sakalas»


Viljandi lähedal Varesemägedes avaneb vaade äsja kerkinud kõrgepingemastidele, mis on osa Eestis enneolematust ehitusest.

Kui 162 kilomeetri pikkune Tartu—Viljandi—Sindi kõrgepingeliin ülejärgmise aasta septembris valmib, on selliseid maste kerkinud umbes 400. See tähendab, et Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaa inimestel on karta vähem voolukõikumisi ja -katkestusi.

Praegu kasutatav 110-kilovoldine õhuliin on ehitatud 1956. ja 1957. aastal ning kuigi seda on lõiguti rekonstrueeritud, on see nii moraalselt kui tehniliselt amortiseerunud. Samuti ei vasta see enam võrgu varustuskindluse nõuetele.

«Liini ehitusse suunatav 34 miljoni eurone investeering kindlustab Viljandimaa tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetse elektri kogu piirkonda toitvate 110-kilovoldiste alajaamade varustuskindluse kaudu ning samas loob võimalused uute tootmisvõimsuste liitmiseks,» rääkis Kalle Kilk, kes on ehituse eestvedaja, elektrisüsteemihalduri Elering juhatuse liige.

Viljandimaal läheb liin läbi Kolga-Jaani, Viiratsi, Saarepeedi, Pärsti, Kõpu ja Halliste valla ning siin on kolm 110-kilovoldist alajaama: Oiu, Viljandi ja Reinu.

Puhja ja Oiu alajaama vahelist lõiku hakkas ehitushanke võitnud Empower rajama möödunud aasta sügisel ja praeguseks on see lõpetatud. Nüüd jätkuvad tööd Oiu ja Viljandi vahel. Viimane etapp Viljandi maakonnas on Viljandi—Kilingi-Nõmme lõik, mis peaks valmima järgmise aasta mais.

«Liini trass on väga varieeruval maastikul ja seega ehitusgeoloogiliselt üpriski keeruline, seda eriti soodes ja rabades ning jõgede orgudes,» lausus Kilk. «Ankrumastid võivad kaaluda 25 tonni ning nende konstruktsioonielementide vedu, vundamentide rajamine ja mastide püstitõstmine nõuavad palju eeltööd, aega ning täpset ajastust.»

Kalle Kilgi sõnul ehitatakse õhuliin kaheahelalisena, et vähendada liinikaitsevööndi alla minevat maa-ala. Esimest korda Eestis paigaldatakse samale mastile eri pingeklassiga, 330- ja 110-kilovoldine ahel ning neid kannavad metalltorumastid, mida pole samuti varem Eestis kasutatud.

Tagasi üles