Viljandi Jaani kirikus algavad taas Taizé ühispalvused

Vaimulik Marko Tiitus kutsub sel pühapäeval kell 19 Viljandi Jaani kirikusse Taizé ühispalvusele. Foto: Elmo Riig

Kümneaastase vahe järel algavad Viljandi Jaani kirikus iga kuu viimasel pühapäeval kell 19 Taizé ühispalvused, neist esimene on sel pühapäeval.

Viljandimaa praost ja Jaani koguduse õpetaja Marko Tiitus ütles, et need palvused kestavad 30 – 45 minutit ega eelda usulist kuulumist, algatusrühmas on ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu piiskopkonna praost ja Põltsamaa Pühavaimu Koguduse esipreester viljandlane Kristjan Otsmann, EELK Pilistvere Andrease kogudusse kuuluv Viljandi Vaba Waldorfkooli muusikaõpetaja Kersti Aun.

Marko Tiitus sõnas, et ühispalvus on Taizé vennaskonnas arenenud palvestiil. Osalemine ei eelda usulist kuuluvust ega eelista kindlat usutunnistust, kõik on oodatud. "Meie eesmärk on, et kõik tunneks end hästi, ning kelleltki ei oodata selgitust, miks tuldi. Lapsed võivad palvuse ajal mängida, joonistada ning olla lihtsalt lapsed."

Ühispalvus kestab 30–45 minutit, selle ajal on peamine väljendusviis laulmine ning sõnalisel osal on väike roll. Keskpunktiks on lühike lugemine piiblist ilma jutluseta. Pärast piibli lugemist peetakse vaikusehetke, mis kestab 5–10 minutit, andes võimaluse mõtistklusteks ja sisekaemuseks.

Taizé laulud koosnevad tihti vaid ühest lausest või fraasist, mida korratakse meditatiivselt. Laulude seaded on mitmehäälsed ning noodid jagatakse kõigile osalejatele, kõik on oodatud laulma, kas noodist või kuulmise järgi. Laulutekstide aluseks on piibel või tekstid varakristlikelt autoritelt.

Taizé vennaskond on rahvusvaheline oikumeeniline mungaordu keskusega Prantsusmaal Taizé külas Cluny linna lähedal Saône-et-Loire‘i departemangus. Selle asutas vend Roger (Roger Louis Schutz-Marsauche) 1940. aastal. Selles on natuke üle saja munga, kes elavad tsölibaadis ja on enamasti protestantliku või katoliikliku taustaga.

Taizé klooster on tuntud peamiselt noorte inimeste palverännaku kohana, sinna minnakse mediteerima ja eneseotsingutele. Igal aastal kohtub seal üle 100 000 inimese ja osaleb piiblitundides, aruteludes ja ühistöös.

Taizé vennaskonnas kujunenud meditatiivne palvestiil ja muusika, mida iseloomustavad lihtsad korduvad mitmehäälsed laulud, leiab kasutust ka Eestis. Neid laule on lihtne korrata ja kaasa laulda. Marko Tiitus sõnas, et Taizé ühispalvused võiks sobida inimestele, kes tahavad lihtsat vaimsust või iseendaga olla ning jumalakoja rahu tunda, see ei eelda teadmist kirikust ja jumalast.