TIIU MÄNNISTE ⟩ Üks valitsuse erakond asunud õpetajate vastu võitlema valede ja demagoogiaga

22. jaanuaril korraldasid haridustöötajad Tallinnas riigikogu ees meeleavalduse. Foto: Mihkel Maripuu

KÄIMASOLEV haridustöötajate streik on taasiseseisvunud Eestis enneolematu, sest see on kuulutatud tähtajatuks, mis tähendab, et selle kestus sõltub läbirääkimistest ja nende tulemustest. See on taasiseseisvunud Eestis ka senistest võimsaim: oma rohkem kui 20 000 osalejaga on see eelmisest, 2012. aasta märtsi kolmepäevasest õpetajate streigist ligi kolm korda suurem.

Streigipinge kogub küll hoogsalt tuure, kuid kas seekord jõutakse oodatud tulemusteni, mida ei ole saavutatud ühegi eelnenud õpetajate streigiga?

2012. aasta streik arenes väga laialdaseks. Sellega liitus transpordi ametiühing, mistõttu peatus üheks päevaks peaaegu täielikult bussi-, trammi- ja trolliliiklus Tallinnas. Ära jäid pooled Edela­raudtee rongireisid. Narvas streikisid elektrijaamade remonditöötajad. Streigiga liitusid ka arstid, kes saavutasid kollektiivlepingu tähtsamates tingimustes kokkuleppe, mis osaliselt pidurdas arstide väljarännet.