Kollatõbi tõstab taas pead

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kollatõve leviku uurijad ja tõkestajad on seda meelt, et haiguse levikul ei lubanud epideemiaks laieneda hoolikas kätepesu ja 826 inimese vaktsineerimine.
Kollatõve leviku uurijad ja tõkestajad on seda meelt, et haiguse levikul ei lubanud epideemiaks laieneda hoolikas kätepesu ja 826 inimese vaktsineerimine. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kuigi vahepeal oli lootus, et A-hepatiit ehk kollatõbi hakkab Viljandimaal taanduma, näitab suurenev haigestumiste arv, et see pole nii.

Nii jaanuaris kui veebruaris diagnoositi meie maakonnas kuus kollatõvejuhtumit ning märtsis on see haigus tuvastatud juba kaheksal inimesel. Tekkinud on ka päris uusi koldeid, mis annavad aimu haiguse leviku ohust.

Terviseameti Viljandimaa esinduse spetsialist Jaana Pullmann arvab, et sagenenud haigestumise peapõhjus on lohakas kätepesu.

«Osal inimestel ei ole puhtusehoidmine harjumuseks saanud ja nüüd, kui ajakirjandus pole kollatõvega enam tükk aega ehmatanud, elatakse vanamoodi edasi,» tõdes Jaana Pullmann. Tema sõnul viitab langenud sanitaarkultuurile ka mitmesuguste soolenakkuste varasemast suurem levik.

Märksõnad

Tagasi üles