/nginx/o/2024/01/17/15835513t1h01d3.jpg)
Kes istus kolmapäeva hommikul mõnusas soojuses kontori- või koolilaua taga, kes keeras voodis teist külge, uisurajameistrid möllasid aga juba Viljandi järvel. Mulgi uisumaratonini oli jäänud kolm ettevalmistuspäeva.
Lumi ja peegelsile jää sillerdasid külma päikese käes. Rajamasinas, millel ees sahk ja taga frees, istus maratoni peakorraldaja Kristjan Kivistik ning esimesed tiirud olid tal juba tehtud.
"Seekordne uisumaraton jääb inimestele loodetavasti meelde selle poolest, et tõesti on väga hea uisujää," ütles ta.
Selles, et jää saaks sile, on oma osa mõistagi ilmataadil, aga suurt vaeva näevad ka rajameistrid. Sel talvel on tulnud neil väga palju lund lükata, aga ka rada freesida. On tulnud teha tundide viisi lugematuid ringe. 40 töötundi, kui täpne olla.
"Oo, oleks nii, et teed kaks tiiru siin ja kõik. Et lükkad lume ära ja valmis. Uisumaratoni jaoks on seda tööd ja tiire ikka tunde ja tunde päevas," vastas Kivistik naerdes küsimusele, kas kahest-kolmest rajatiirust päevas piisab.
/nginx/o/2024/01/17/15835514t1hbf02.jpg)
Tema sõnul ei mängi jää krobelisus matkauiskudega sõites kuigi suurt rolli, teine lugu on iluuiskudega, millel on sakid eesotsas: küllap teab nii mõnigi, mis võib juhtuda, kui need jääprakku või -mügarikku satuvad. Ja maratonile tullakse ju aja peale sõitma. Pealegi, nagu Kivistik ütles, kui osalemise eest küsitakse raha, tuleb selle raha eest ka kvaliteeti pakkuda. Olgugi et rajameistri tööd tehakse puhtalt entusiasmist.
Suurim tänu rajameistrile on näha rahvahorde uisutamas ja kui keegi veel vastu uisutades käppa ka viskab ... See ongi tõeline tasu töö eest.
Rajameistritena on Kivistikul abis Mikk Mihkel Vaabel ja juba esimesest Mulgi uisumaratonist peale seda tööd teinud Koit Teder.
/nginx/o/2024/01/17/15835515t1h9a6c.jpg)
Ilmataat on uisumaratoni korraldajaid hoidnud: aasta algas pakasega ning see lõi Viljandi järvele suurepärase liuvälja. Korraldajad said välja hõigata, et maraton tuleb nii nagu plaanis.
"Talv on hea olnud, olgugi ei lumelükkamist on eelmiste aastatega võrreldes mitu korda rohkem olnud," rääkis Kivistik rajamasina rooli pöörates. "Päris mitu korda on ikka selline tuisk olnud, et hommikul rada ei näegi."
Nagu ta selgitas, tuleb rajameistritel silmas pidada, et juba sisselükatud rada säiliks, sest lumevallide alla jäänud jää on väga krobeline. See, et vahepeal läks sulaks, tegi rajale üksnes head. Lootma pidi vaid, et vihma ei tuleks.
"Soojus sulatas kõik praod kinni," nentis Kivistik. "Meil täiega vedas, et läks sulale täpselt sellel hetkel. Jää on fantastiline, nagu jäähallis."
/nginx/o/2024/01/17/15835518t1hcbdf.jpg)
Et jää saaks peegelsile, tuleb seda freesida. "Lumi on nii raskeks läinud, et vesi tuleb peale, külmub ära ja tekivad konarused," jutustas Kivistik
Sellest, et jääolud on praegu suurepärased, annab muu hulgas aimu kiirus, mida järvel saab arendada. "Pühapäevauisutajad näitavad siin juba kiirust keskmiselt 25 kilomeetrit tunnis," märkis Kivistik. "Maratonil on need kiirused kuskil 30 kilomeetrit tunnis."
Rajarekordist kui sellisest on uisumaratoni puhul keeruline rääkida, arvestades, et rada ja olud on alati erinevad. Küll aga võib arvata, et tänavune maraton tuleb õige kiire.
Korraldajad tundsid head meelt ka selle üle, et jaanuari keskpaigaks on inimesed juba õige palju uisurõõme nautinud. "Saavadki uisumaratoniks rohkem harjutada," lausus Kivistik muigvel.
Ka kolmapäeva hommikul jagus järvele juba uisutajaid, peagi liitusid nendega kooliõpilased. Nagu Kivistik juba ennegi ütles, valmistab uisutajate suur hulk järvel raja eest hoolitsejatele ainult rõõmu. "Ja neid on palju. Tahaks küll teada, mis see arv päris olla võiks ..."
Rõõmu valmistab Kivistiku sõnul seegi, kui laupäeva või pühapäeva hommikul saad telefonikõne Saaremaalt, et kas siia saab uisutama tulla. "Me peame end ju siiski põhjamaa rahvaks ja uisutamine on põhjamaine spordiala. Ikka üle Eesti tulevad inimesed siia uisutama: Tallinnast, Tartust, Pärnust. Edendame ka turismi. Ja ühtlasi näitab see, et sellist asja on siia vaja."
/nginx/o/2024/01/17/15835517t1h8947.jpg)
Mulgi maratoni muudab eriliseks ka asjaolu, et Eestis teist nii mastaapset uisuvõistlust ei korraldata. "On küll Haapsalus tehtud uisumaratoni, Mustvees on olnud, aga sellisel kujul nagu siin on see ainulaane," kõneles Kivistik ning nentis, et pealinna inimesed on erinevates uisugruppides aru pidnud, miks neil sellist rada ei ole. "Aga selle jaoks ongi vaja luua endale tingimused!"
Küsimusele, kas see rajamasinal ringitiirutamine juba ära ei tüüta, vastas Kivistik naerdes, et veel ei ole tüüdanud, arvestades, et see on hooajaline töö ja kibekiire aeg on vahetult enne maratoni.
/nginx/o/2024/01/17/15835516t1h26fa.jpg)
Kuna tegu on loodusliku jääga, on rajameistrid ikka rõhutanud, et uisutama minnes tuleks naasklid kaela riputada. 2018. aasta talvel juhtus lausa, et rajamasin, sahaga ATV vajus Kitsaskaela juures, kus jää oli õhem, läbi jää. Õnneks pääses Kivistik kiirelt masinast välja. "Varbaotsad said ainult märjaks," meenutas ta. Masin vajus aga järvepõhja, nii et seda tuli konksuga kombates otsida. Õnneks haakus konks ratta taha ning masin saadi pinnale. Veel enam: see võeti lahti, pandi kokku tagasi ning töötas veel mitu aastat.
Nagu Kivistik ütles, ei maksa masinaga järvele kippuda enne, kui jää paksus on vähemalt 16 sentimeetrit. Praegu võib julgelt öelda, et raja all on jääd 40 sentimeetrit.
Niisiis ... Juba laupäeval on 13. Mulgi uisumaraton ning kavas on kaks distantsi: kell 12 antakse 10-kilomeetrise rahvadistantsi start ning kell 13.15 kõlab stardipauk 30-kilomeetrisel maratonidistantsil osalejatele. Ettevalmistustööd on täies hoos, jää fantastiline ning juba praegune registreerunute hulk annab korraldajatele aimu, et tulemas on suur uisupidu. "Arvestada võib kohapealse registreerimisega ka ja kui osalejaid tuleb üle 300, siis on juba tipp-topp!" lausus Kristjan Kivistik.
Ja kui keegi peaks tahtma rajal mõõtu võtta Eesti endise presidendi Kersti Kaljulaidiga, siis laupäeval peaks see võimalus avanema, sest temagi on end maratonidistantsile registreerinud.