/nginx/o/2024/01/14/15829564t1h72ab.jpg)
Maa-ameti kinnisvaratehingute statistika andmebaasist selgub, et läinud aastal läksid Viljandis kõige paremini kaubaks aastatel 1971–1990 valminud elamispinnad. Põhjus on arvatavasti lihtne: neid on siin kõige rohkem ja need on olnud ostjatele ka kõige taskukohasemad.
Keegi ostis mullu aastatel 1991–2000 ehitatud puitmajas eluruumi hinnaga 300 eurot. Kõige odavam kivimaja korter müüdi 1000 euroga. Samal ajal ostis keegi puitmaja korteri hinnaga 217 000 ja kivimaja korteri 750 000 euro eest.
Mullune Viljandi kinnisvara ostu ja müügi statistika maja vanuse järgi
Maa-amet
Kivimajas asuva korteri keskmiseks hinnaks kujunes Viljandis 1300 ja puitmajas asuva korteri keskmiseks hinnaks 1200 eurot ruutmeetri eest. Kui arvestada, et Viljandimaa keskmine palk on ligikaudu 1500 eurot, siis selle eest sai Viljandis vähemasti ühe ruutmeetri elamispinda.
/nginx/o/2024/01/14/15829565t1h9602.png)
Kuni 1939. aastani ehitatud Viljandi majades ei saanud aga keskmise palga eest ruutmeetritki: seal oli korteri hind keskmiselt 1600 eurot ruutmeetrist. Kõige kõrgem hind, millega tehing sooritati, oli 3400 eurot.
/nginx/o/2024/01/14/15829567t1h02bf.png)
Kui Viljandis müüdavale kinnisvarale ei pruugi väga paljudel hammas peale hakata, siis Viljandimaa valdades jagatakse elamispinda sama hästi kui muidu. Isegi Viljandi vallas, kus on valdadest kõige kallim kinnisvara – arvatavasti Viljandi-läheduse tõttu –, oli puitmajas keskmine ruutmeetri hind kõigest 260 ja kivimajas 630 euro ringis ehk mitu korda madalam kui Viljandi.
/nginx/o/2024/01/14/15829568t1hda22.png)
Mulgi vallas saab aastatel 1940–1990 ehitatud majas ruutmeetri elamispinda samuti 240-250 euroga, kuni 1939. aastani ehitatud majas aga keskmiselt 180 euroga.
:format(webp)/nginx/o/2022/12/28/15048937t1haad2.jpg)