POOL AASTAT REFORMIST ⟩ Sotsiaalministeerium kahtlustab, et osa omavalitsusi üritas teha hooldusreformi elluviimisel rehepappi

Mullu anti omavalitsustele 39,2 miljonit eurot, tegelikult kulus neil hooldekodus elavate inimeste eest makmiseks aga umbes 24 miljonit eurot. Foto: Elmo Riig

Omavalitsused, kes eeldasid, et riigi lisaraha hooldusreformi rakendamiseks peaks võimaldama vähendada või asendada nende senist panust, võivad rahaga kimpus olla. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitusel on see lisaraha mõeldud aga inimeste koormuse vähendamiseks. Omavalitsus peab jätkama ka oma raha eest teenuse eest maksmist.

Sakala kajastas hiljuti Viljandimaa hooldekodude juhtide ja kohalike poliitikute muljeid hooldereformi käekäigust, mis jõustus mullu 1. juulil. Ühtpidi peeti muudatust, et hooldatava või tema lähedaste koormus hooldekodukoha eest makstes vähenes, mõistlikuks ja vajalikuks suundumuseks. Ent teisalt kaasnes reformiga hooldekodude hinnaralli ja piirkonniti suurenes ebavõrdsus veelgi, sest iga omavalitsus kehtestas hoolduskulu hüvitamiseks erineva piirmäära. Kui Viljandi linnas ja vallas on see 500 ja Peipsiääre vallas kõigest 400 eurot, siis näiteks Tallinnas 743 ja Tartus tervenisti 760 eurot kuus. Õiguskantsler Ülle Madise saab aga kirju, milles kurdetakse, et riik on inimestele valetanud, sest keskmise pensioni eest ei saa ju hooldekodu kohta.

Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper kinnitas, et hooldereformi kulusid planeerides võeti arvesse teenuse hinnatõusu, töötajate arvu ja palgatõusu vajadust. "2023. aastaks prognoosisime võrreldes 2022. aastaga hooldekodukoha keskmiseks hinnatõusuks 21 protsenti. Kui võtta aluseks pikem periood, siis 2026. aastaks oleme prognoosinud keskmiseks hinnatõusuks võrrelduna 2022. aastaga 46 protsenti. Seega hinnatõus reformi rakendamise alguses on mõistetav, et tõsta hooldustöötajate palku ja värvata juurde tööjõudu," teatas ametnik.