Rahvaloendus jõuab lõpusirgele

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna ühele poole saava rahvaleonduse Viljandi piirkonna juht Kristi Siimso
Täna ühele poole saava rahvaleonduse Viljandi piirkonna juht Kristi Siimso Foto: Elmo Riig / Sakala

Ühel päeval koputati rahvaloenduse Viljandimaa kontori uksele. Sisse astus korralikus mustas mantlis salliga mees.

Esmalt peeti teda uksega eksinud ametnikuks, kuid siis tutvustas külaline ennast ning teatas kõigi üllatuseks, et on kodutu ja tuli kohale selleks, et teda üle loetaks. Muidugi loeti.

Rahvaloendajad said Eestis oma töö tehtud ilma hullemate vahejuhtumite ja vigastusteta, ent tõenäoliselt kõige karmim rünnak leidis aset just Mulgimaal Karksi kandis. Loendajat taga ajama hakanud koer oli täielikus raevus ning halvimast päästsid vaid kiired jalad ja kaitsev auto. Lõukoer oli nii marus, et ründas isegi sõitvat masinat ning hammustas puruks ühe rehvi.

Nuheldi riigi pattude eest

Kui mujal Eestis olidki rahvaloendajad peamiselt kimpus koerte ja purjus inimestega, siis Viljandimaal loendajad joodikutega hätta ei jäänud.

«Paar korda leiti kohale minnes eest purjus inimesed, aga loendaja kutsus nad lihtsalt korrale,» rääkis Viljandi ringkonna juht Kristi Siimso. «Väga palju luges rahvaloendaja taust. Näiteks üks endine miilits lõi kohe korra majja ning loendatavad said järsku kaineks.»

Sellegipoolest langes üks loendaja ka inimese kallaletungi ohvriks. Pärast selgus, et ründaja oli küll kaine, kuid tal oli hulgaliselt muid probleeme.

«Ta oli laenude maksmisega hädas ning kui loendaja hakkas tegema oma tööd, küsimusi esitama, tuli mehele kõik meelde ja ta läks lihtsalt kallale,» kirjeldas Siimso. «Muidugi kutsuti kohe politsei.»

See juhtum oli piirkonnajuhi kinnitusel siiski erand. Üldjuhul olid inimesed lahked ja sõbralikud, kuigi leidus ka selliseid, kes ei tahtnud millegipärast kuidagi, et neid üle loetaks.

«Ühe Viljandis üsna tuntud inimese juures käis loendaja lausa 28 korda kohal. Tuled põlesid, aga ust lahti ei tehtud,» jutustas Siimso. «Kohale tuleb minna ainult kolm korda, kuid loendaja käis järjekindlalt nii kaua, kuni loendatav murdus ja lõpuks ukse lahti tegi.»
Selliseks puhuks olid ette nähtud ka blanketid, millele loendusest ametlikult keelduv inimene alla kirjutada oleks saanud, Viljandimaal aga ei teinud seda keegi.

Vahel juhtus ka nii, et kohale tulnud rahvaloendajale valati välja pikalt kogunenud pettumus riigi peale.

«Me elame maakonnas, kus on kõige madalam keskmine palk ning hinnatõusude põhjustatud frustratsioon on suur, aga kelle juurde sa oma murega ikka lähed,» kõneles Siimso. «Rahvaloendajat vaadati kui riigi esindajat, keda sai kohapeal tümitada.

Loendajad olid küll igakülgselt ette valmistatud, kuid sõimata saamiseks pole tegelikult ju keegi valmis.»

Palju rohkem tuli aga seda, et keegi ei osalenud meelega e-loendusel, sest soovis, et loendaja teda külastaks. Vahel ootas ees lausa kaetud laud.

Üks peamiselt vanemate inimestega kokku puutunud loendaja kurtis, et hakkab neist väga puudust tundma. Neil oli rääkida palju põnevaid lugusid oma pikast elust: kes jutustas Siberist, kes pajatas kaugetes kaevandustes veedetud aastatest.

«Inimesed oli väga viisakad ja abivalmid,» oli Siimso rahul. «Loendajad nägid vahel ka äärmist vaesust, kuid selles elavad inimesed ei kurtnud millegi üle.»

Viimastel andmetel on Viljandi maakonnas üle loetud 48 466 inimest ning see on 97 protsenti eeldatavast elanike arvust. Täpne arv selgub maikuuks, kuid mitu küsimust leiavad vastuse hiljem. «Siis saame teada, millistes tingimustes me õieti elame. Selle kohta meil praegu ülevaadet ei ole,» rääkis Siimso. «Selgub, kui paljudel on käimla õues ja puuduvad pesemisvõimalused. Mina ootan igatahes põnevusega.»

Õnn ja õnnetus

Läti hiljutine rahvaloendus üllatas väljarände ulatusega, mis osutus rändestatistikaga võrreldes ligi kuus korda suuremaks. Kui registri järgi oleks lahkunute arv pidanud jääma 35 000 piiresse, siis rahvaloenduse tulemused suurendasid seda ligi kuus korda, 190 000-ni. Kristi Siimso sõnul on eestlaste õnn ja ühtlasi ka õnnetus see, et Soome on nii lähedal.

«Soomes tööl käia ei ole eestlastel eriti keeruline,» lausus ta. «Helsingist Riiga aga iga nädalavahetus juba niisama lihtsalt ei sõida. Sestap lähevadki lätlastel pered kaasa ja rahvaarv üha kahaneb.»

Töökoormus on Eesti loendajatel samas olnud märksa väiksem kui Läti ja Leedu ametivendadel, sest e-loendusel osalenute hulk oli suur. Viljandi ringkonnas, mille alla kuulub ka osa Järva-, Valga-, Võru- ning Põlvamaad, oli ametis 132 rahvaloendajat.

«Enamik minu küsitletutest olid eakad naisterahvad,» kõneles Viljandis ametis olnud rahvaloendaja Heli Arak. «Huvitav oli see, et kõik eakamad mehed tegelesid tervisespordiga või liikusid palju. See on väga kõnekas.»

Arak puutus lisaks Viljandi vanalinnas kokku juhtumitega, kus inimesed olid korteri numbriks kirjutanud oma õnnenumbri, ning see tegi õige aadressi leidmise keeruliseks.
«Kõik loendajad olid väga tublid ning ma ei jõua neid ära tänada,» oli Kristi Siimso rahul.

Esimesed andmed rahvaloendusel ilmnenu kohta annab statistikaamet välja maikuu jooksul. Täna on rahvaloenduse viimane päev. Kui mõni Viljandimaa elanik on ülelugemata jäänud, saab ta täna veel sellest teada anda telefoninumbril 5918 1532.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles