Eesti põllumees on paljude Euroopa riikide kolleegidega võrreldes ebavõrdses seisus, sest saab hulga vähem toetusraha. Lahendust pole aga lähiaastatel loota.
Põllumehed otsisid Olustveres raha
31. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Olustveres peetud seminaril «Põllumees kui tippjuht» oli peateema raha ning Eesti ja Euroopa põllumajanduspoliitikast kõneldes lubasid nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kui Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar hoolitseda selle eest, et siinsete põllumeeste toetusi lähiajal tõstetaks.
Ebaõiglane toetussüsteem
Praegu saavad Eesti põllumehed 45 protsenti Euroopa Liidu keskmisest toetusest.
Helir-Valdor Seedri meelest tuleks seda osa kiiresti suurendada. Lahendus terendab aga alles kauges tulevikus, sest kuigi Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks, et üheski riigis ei tohi toetused olla alla 90 protsendi keskmisest, pole selge, millal see saavutatakse. Komisjon on pakkunud, et 2028. aastaks, kuid praeguseks on taganetud isegi sellest.
Seeder möönis, et jõukamad riigid sõdivad toetuste võrdsustamise vastu.
Ivari Padar tõdes, et Balti riikide saadikud on selle küsimuse Brüsselis ühiselt tõstatanud ja koos toetuste suurendamiseks survet avaldanud. See olevat tema hinnangul ka ainus võimalus väikeriikide häält Euroopas kuuldavaks teha.
«Ebaõiglast otsetoetuste süsteemi on põhjendatud poliitilise otsusega ning sellega, et meil on sisendhinnad madalamad,» rääkis Padar. «Tegelikult on odavamad vaid maa rendihind ja tööjõukulu.»
Hinnad kerkivad
Aktsiaseltsi Swedbank juhatuse esimehe Priit Perensi ennustuse kohaselt jätkavad põllumajandustoodete hinnad sel aastal tõusu, sest maailma rahvaarv suureneb ning toitumisharjumused muutuvad. «Eestlastele on see pigem kasulik,» leidis ta. «Toidu tootjatele on see sama, mis araablastele naftahinna kerkimine.»
Samuti oli Priit Perens seda meelt, et Euroopa kontekstis läheb Eestil hästi ning majanduse seis on üks paremaid. Näiteks ekspordimahud ei ole tema väitel Eestis kunagi varem nii suured olnud.
Et maailmas jätkub rikkuse ümberjagamine ja see liigub läänest itta, on Eesti Perensi meelest soodsas kohas. «Eesti on lääne ja ida vahel ning meil läheb päris hästi,» kinnitas ta.
Seminari «Põllumees kui tippjuht» korraldaja Arnold Pastaku sõnul peeti seda tänavu seitsmendat korda. Ürituse eesmärk on olnud koondada oluline info maailmas toimuva kohta Olustverre ja tuua kohale Eesti suurte põllumajandusfirmade esindajad.
«Tänu sellele oleme jõudnud suurte tegijate teadvusse, saanud rohkelt tagasisidet ja leidnud koostööpartnereid,» lausus Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli juhtiv Pastak.
«Meie siht on alati olnud pakkuda kõrgel tasemel lektoreid ja uusi visioone,» lisas ta. Tänavu rääkis näiteks kliimast ja energeetikast akadeemik Anto Raukas, Eesti tippjuhtide väljakutsetest Saku õlletehase juhatuse esimees Margus Kasthein ning ületöötamisest tekkivatest muredest Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse juhataja Margus Viigimaa.