«Ma ei hakka kunagi jooksjaks,» oli Heinar Vaine veel mõne aasta eest üsna kindel. Möödunud aastal läbis noormees ometi maratoni ajaga 2:45.14 ja püstitas uue Viljandimaa rekordi.
Heinar Vainest sai jooksja juhuse tahtel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heinar Vaine jõudis spordi juurde juhuslikult. Nimelt võitis ta 11-aastaselt Olustvere pargis rattasprindivõistluse, ilma et oleks selleks valmistunud. Võit andis aktiivsele, kuid mitte just eriti sportlikule poisile indu hakata harjutama.
Juba kolme aasta pärast võis näha treeningute vilju: Heinar sai Eesti meistrivõistlustel jalgrattaspordis individuaalarvestuses neljanda ja võistkondlikult kolmanda koha. Rattaspordis valitses tihe konkurents, mistõttu noor sportlane pidi treenima suure koormusega. Peagi hakkasid teda kimbutama tervisehädad ja 2010. aastal jäi jalgratas nurka seisma.
Raske treeningutel, kerge võistlustel
Jalgratta nurka viskamine ei tähendanud sportlasele karjääri lõppu. Rattaspordiga tegeldes oli Heinar Vaine 2008. aastal osalenud ka Karksi jaanijooksul ning jäänud seal teiseks. See valmistas talle tuska. Kordus sama mis põhikoolis: ikka oli keegi temast parem.
Nii arvaski noormees, et temast ei saa iial jooksjat. «Kui juba Kõpu põhikoolis on minust paremaid, mis siis veel riigis,» arutles ta üsna loogiliselt.
Ometi otsustas noormees jooksmisega õnne proovida 2009. aastal Viljandimaa koolide vahelisel 1500 meetri jooksu võistlusel. Sedapuhku sai ta ihaldatud esikoha. «Siis mõistsin, et mul on annet ka jooksus,» rääkis Heinar, miks ta selle spordiala juurde on jäänud.
Jalgrattasõitu jätkas ta 2009. aasta lõpuni, ent 2010. aastal liitus jooksuklubiga Staier, kus treenib Ants Kuusiku valvsa pilgu all praegugi.
Võib tunduda, et sellele noormehele on võistluse võitmine üksnes osalemise vaev, kuid nii lihtne see ei ole. Heinar Vaine kulutab treenimisele olenevalt ettevalmistuskavast ja eesmärgist päevas paar tundi ning märgib andmed üksikasjalikult päevikusse. Iga-aastased kokkuvõtted annavad sportlasele aimu arengust ja teevad edasiste eesmärkide seadmise lihtsamaks.
Noor mees tegeleb mitme alaga
Treeningupäevikut lehitsedes märkas Heinar Vaine, et seitsme sportlasaasta jooksul on tulnud tal harjutustes vahet pidada vaid paar korda ning mitte kauem kui nädal. «Põhjust trenni ära jätta naljalt ei leia,» kommenteeris ta.
Kuigi Heinar Vaine trumpala on pikamaajooks, ei ole see kaugeltki ainuke, millega ta tegeleb. Talvel hoiab noormees end vormis suusatamise, ujumise ja uisutamisega ning vahel ka hokimänguga. Kooli kehalise kasvatuse tunnis mängib ta meeleldi palli ja tunneb rõõmu liikumisest. Heinarist eeskuju võttes hakkas noorem vend samuti spordiga tegelema.
Viljandi maagümnaasiumi loodusharus õppiva poisi mitmekülgsust näitavad hinded. Humanitaarainetes ei tunne Heinar ennast just kõige kindlamalt, kuid on andekas loodusteadusi. Geograafia riigieksamil kogutud 94 punkti ja maakondlikul olümpiaadil saadud teine koht tõestavad, et tubli sportlane võib olla ka hea õppur.
Küsimusele, kas ta peab sporti tähtsamaks kui haridust, vastab Heinar mõtlikult: «Ei oskaks valida ja praegu õnneks ei pea ka — jõuan tegelda mõlemaga.»
Õppimine pakub pikkadele ja füüsiliselt kurnavatele treeningutele vaheldust ega lase tekkida tüdimusel ja motivatsioonipuudusel.
Tippspordi poole pürgimisel on siiski ka miinuseid. treeningute ja õppimise vahele Heinar Vainel enda jutu järgi ühtegi harrastust ei mahu. Ent ega ta hobidest eriti puudust ei tunnegi, sest on pühendunud jooksmisele.
See on andnud noormehele sihikindlust ja aidanud seada eesmärke.
Hooaeg toob mitu suurvõistlust
Selle hooaja tippsündmuseks peab Heinar Vaine 30. septembril korraldatavat Berliini maratoni, kus tal on plaan uuendada isiklikku rekordit. Sama tähtsad on talle kohalikud suurvõistlused, nagu 83. ümber Viljandi järve jooks, mille plaanib läbida vähem kui neljakümne minutiga. Tordile paneks kirsi mõnel jooksudistantsil Eesti meistriks tulemine.
Et suurvõistlustel häid tulemusi saada, kontrollib Heinar vormi vähem tähtsatel: näiteks osales ta 24. veebruaril Staieri talvejooksul. 10,3-kilomeetrisel Päri—Heimtali—Päri ringil lõpetas ta jäiste rajaolude kiuste 36.27-ga ning sai esikoha.
Suuri pingutusi ja raskeid otsuseid nõuab gümnaasiumi lõpetamine. Õppimist kõrvale jätta ja täielikult spordile pühenduda noormees ei kavatse. Suur osa sportlasi käib ülikoolis ja tema ei taha nendest kehvem olla.
Haridusteed plaanib Heinar jätkata Eesti maaülikoolis. Valdkonna valiku kohta ütles noormees napisõnaliselt: «Eks eksamid näita. Praegu on sihikul maaehituse alad.»