MARKO SUURMÄGI ⟩ Ukraina sõda tõi välja spordi identiteedikriisi

Tänavu korraldati järjekorras 94. suurjooks ümber Viljandi järve. Ümber Viljandi järve jooksul saab viimane lõpetaja kunstiteose. Foto: Marko Saarm

"SPORT ei tegele poliitikaga," tsiteeris Eesti jalgpallijuht Aivar Pohlak ühes aasta lõpu intervjuus olümpiahartat. Tsitaat võis olla täpne, aga olümpiaharta, Pohlaku jaoks spordi alusdokument, on juba ammu pelgalt sõnamulin, millel pole sporditegelikkusega mingit pistmist. Pigemini kirjeldab see olümpiamängude korraldamist.

Sport on poliitika ja tegelnud poliitikaga juba peaaegu sada aastat. Vähemalt sellest peale, kui olümpiamängudel tõmmati võitja auks esimest korda masti tema riigi lipp ja mängiti tema riigi hümni. Kindlasti oli sport poliitika juba ennegi. Välispoliitika sellest ajast, mil mis tahes spordialal kohtusid esimest korda kahe riigi esindused, ning sisepoliitika ajast, mil spordiplatsil kohtusid ühe riigi kaks kogukonda.

Sport ei taha tegelda poliitikaga. Sellise väitega olen ma nõus. Osaliselt. Paarkümmend aastat tagasi see kindlasti nii ei olnud. Ehk isegi mitte kümmekond aastat tagasi.